Bussifirma juht: jonnakas rongiprojekt Eesti inimeste arvelt

Eesti riik on eelarvekriisis, see ei ole vast enam kellelegi uudis. Nii nagu paljudes valdkondades, napib raha ka ühistranspordi korralduses ja eelkõige just maakondlikus bussiliikluses. Ent vaatamata sellele jätkab riik jonnakalt Tartu–Riia diiselrongi projektiga, kulutades maksumaksja raha ettevõtmisele, mille vajalikkust ei suudeta põhjendada ja mille positiivsed keskkonnamõjud on kaheldavad.

Üks argument selle projekti õigustamiseks on väide, et Tartu–Riia reisirongi toetamine ei mõjuta Eesti sisetranspordi arengut, sest seda rahastatakse kahe erineva ministeeriumi eelarveridadest. See on aga lühinägelik ja eksitav. Ei ole ju vahet, kas võtta raha oma paremast või vasakust püksitaskust, ühel või teisel viisil tuleb see Eesti, eelkõige maapiirkondades elavate inimeste arvelt. Olukorras, kus ressursid on niigi piiratud ning kärpekohti otsitakse iga kivi alt, on Tartu–Riia reisirong kasutu projekt, mida me endale lubada ei saa!

Peale selle, et riik otsib meeleheitlikult toetusraha Tartu–Riia rongiühenduse doteerimiseks, otsib ta alles ka seda probleemi, mida selle ühendusega lahendada, ning teisalt ka argumente, kuidas näidata seda projekti keskkonnasäästlikuna olukorras, kus sellel liinil hakataks opereerima diiselrongidega.