Eksport ja import kasvasid teises kvartalis kolm protsenti

Eksport ületas teises kvartalis importi enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste alal.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2024. aasta teises kvartalis teenuste eksport ja import mõlemad 3%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,1 miljardi ning imporditi 2,3 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilanss oli 802 miljoni euroga ülejäägis. See on 39 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets rõhutas, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset ja tasast kasvu ning teenuste eksport ületas importi enamikus teenuse liikides. „Suurim ülejääk oli telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenustes, mida eksporditi 312 miljoni euro eest enam kui imporditi. Samuti oli suur ülejääk muudes äriteenustes, mille puhul eksport ületas importi 201 miljoni euroga,“ lisas Leppmets.

Teises kvartalis eksporditi kõige enam ehk 868 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaamiteenuseid ja juhtimisteenuseid). Järgnesid 751 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (sh arvutiprogrammide koostamisega ja nõustamisega seotud teenuste) ning 671 miljoni euroga transporditeenuste (sh maanteel kaubaveoteenuste) müük mitteresidentidele. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kasvas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (94 miljoni euro võrra) ning vähenes muude äriteenuste (75 miljoni euro võrra) eksport.

Peamine ekspordipartner Soome

Peamised teenuste ekspordipartnerid olid teises kvartalis Soome (17% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%). Soome müüdi enim reisiteenuseid, Ameerika Ühendriikidesse telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid ning Saksamaale transporditeenuseid. Kõige rohkem kasvas teenuste eksport Ameerika Ühendriikidesse (79 miljoni euro võrra ehk 44%) ja Saksamaale (65 miljoni euro võrra ehk 35%). Enim ehk 48 miljoni euro võrra (24%) vähenes teenuste müük Lätti.

Teenustest imporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 667 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaamiteenuseid ja juhtimisteenuseid). Järgnesid 664 miljoni euroga transporditeenuste (sh maanteel ja merel kaubaveoteenuste) ning 439 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste (sh arvutiprogrammide koostamisega ja nõustamisega seotud teenuste) ost mitteresidentidelt. Mullusega võrreldes kasvas kõige rohkem transporditeenuste (48 miljoni euro võrra) ning vähenes muude äriteenuste (31 miljoni euro võrra) import.

Teenuseid imporditi kõige rohkem Soomest (8% koguimpordist), Saksamaalt (8%), Leedust (7%) ja Lätist (7%). Nendest riikidest osteti enim transporditeenuseid. Kõige rohkem kasvas teenuste import Lätist (20 miljoni euro võrra ehk 15%) ja Ameerika Ühendriikidest (20 miljoni euro võrra ehk 29%) ning vähenes Iirimaalt (24 miljoni euro võrra ehk 20%) ja Venemaalt (16 miljoni euro võrra ehk 59%).