Kohtuasi puudutas mitmeid ütlusi, mille Bonnesen tegi aastatel 2018–2019, kui ta oli Swedbanki tegevjuht. Peaküsimus oli, kas ta varjas, et tema ja panga juhtkond teadsid Baltikumis toimuvast rahapesust.

Ringkonnakohus mõistis õigeks

Stockholmi ringkonnakohus esitas talle 2022. aastal süüdistuse raskes kelmuses ja turuga manipuleerimises, samuti siseteabe avaldamises. Ringkonnakohus mõistis naise mullu jaanuaris õigeks, põhjendades, et Bonneseni väljaöeldu ei olnud piisavalt konkreetne, et olla iseenesest kriminaalne.

Rootsi prokuratuur kaebas otsuse edasi ja täna teataski apellatsioonikohus, et Bonnesen on süüdi raskes kelmuses ning ta peab aastaks ja kolmeks kuuks vangi minema. Teistes süüdistustes mõisteti ta õigeks.

Andis eksitavat teavet

Apellatsioonikohus märgib, et Bonnesen „andis eksitavat teavet“ selle kohta, kuidas Swedbanki Eesti filiaalis tegeleti rahapesu tõkestamise, avastamise ja sellest teatamisega.

2019. aasta veebruaris õnnestus Rootsi meedial tõestada, et Swedbank on seotud ulatusliku rahapesuga. Meedia sõnul kasutati Swedbanki Baltikumi filiaale rahapesuks juba palju aastaid. Vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni liikus läbi panga ja 50 kahtlase pangakonto.