Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele elektrituruseaduse muudatuse, mis peaks elektri hinda alla tooma

Kliimaministeerium saatis justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks elektrituru seaduse muutmise eelnõu.

Muudatus annab elektrisalvestust arendavatele ettevõtetele suuremat investeerimiskindlust ja reguleerib sätteid elektritarbimise juhtimise ning paindlikkusteenuste edendamiseks. Ühe olulise muudatusena teeb kliimaministeerium ettepaneku vabastada elektrisalvestid kahekordsetest tasudest.

„Praegu peavad ettevõtted maksma salvestatud elektri eest tasusid mitu korda. Muudatused aitavad ettevõtete kulusid oluliselt vähendada. Suuremate salvestite puhul võib see tähendada aastas enam kui 3 miljonit eurot säästu. See muudab salvestamise kasumlikumaks ja avab uusi investeerimisvõimalusi,“ ütleb kliimaminister Yoko Alender. „Tarbijale toovad muudatused kindluse, et elektri hind on tulevikus madal ja stabiilne.“

Tootvate tarbijate kulud vähenevad kuni 40%

Muudatuse jõustumisel tasutakse 2026. aasta algusest salvestusseadmete puhul taastuvenergiatasu ja võrgu edastustasu vaid netotarbimiselt kalendrikuu lõikes. See tähendab, et salvestusseadme omanik tasub vaid salvestamise käigus kaotsimineva elektrienergia eest ehk elektri eest, mida ta võrku tagasi ei anna. Muudatus vähendab elektrisalvestite kulusid võrgust elektrit salvestades ja tagastades ning muudab elektrisalvestite rajamise ettevõtjatele kasumlikumaks. Näiteks 100-megavatise salvesti puhul tähendab see aastas enam kui 3 miljonit eurot võitu.

Eelnõuga hoogustatakse elektritarbimise juurde tootmisseadmete paigaldamist. Selleks lahendatakse elektritoodangu mõõtmisega seonduv kitsaskoht – edaspidi ei saa tarbija arveid omatoodetud elektri tarbimise eest, elektri tarbimine ja tootmine tasaarveldatakse 15 minuti jooksul. Kliimaministeeriumi hinnangul vähenevad tootvate tarbijate kulud muudatuse tulemusel 5–40%. Tasaarveldamine rakendub 2027. aasta algusest.

Muudatused jõustuvad eeldatavasti 2025. aasta aprillis

Lisaks võetakse eelnõuga üle elektrienergia siseturu ühiste normide direktiiv, mille raames kaotatakse muu hulgas väiksemaid võrguettevõtjaid koormav kohustus koostada pikaajalisi võrgu arengukavasid. Suurematele võrguettevõtjatele, nagu Elektrilevi ja Elering, jääb kohustus kehtima. Samuti kohustatakse elektrimüüjaid tarbijatele elektrilepingu sõlmimisel esitama elektrilepingu kokkuvõte, et seeläbi lihtsal kujul võimaldada tarbijal saada sõlmitavast lepingust kiire ülevaade.

Pärast teist kooskõlastusringi justiitsministeeriumiga plaanib kliimaministeerium saata eelnõu vabariigi valitsusse hiljemalt novembris. Kui vabariigi valitsus kiidab eelnõu heaks ja muudatused leiavad toetust ka riigikogus, jõustuvad seadusemuudatused eelduslikult 2025. aasta aprillis.