Uuring: palgatõus on aeglustunud, ent püsib ka tuleval aastal

Figure Baltic Advisory tänavuse palgauuringu tulemused näitavad, et 2024. aastal on töötasu tõstnud valdav enamus tööandjaid ja suurem sissetulek jõudis kokku 76%-ni töötajatest. Siiski on kasvutempo mullusest aeglasem.

„Tänavu on ootuspäraselt märksõnadeks ettevaatlikkus ja rahunemine palkade üle otsustamisel. Kui eelmisel aastal tõsteti põhipalka pea kõigil, siis tänavu tõusis töötasu väiksemal hulgal töötajatest. Siiski ei saa me Figure’i uuringu valimi pealt väita, et põhipalga kasv oleks viimase 10 aasta madalaim, pigem paistab 2024 välja tavapärase aastana, kus kolmel neljandikul palka tõstetakse ja ühel neljandikul mitte,“ sõnas Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae.

Kui eelmisel aastal olid palgamuutus ja palgatõus samas suurusjärgus, sest palgatõus jõudis pea kõigi töötajateni, kes endiselt sarnast tööd tegid, siis tänavu on kahe näitaja vahel 3,4%-line erinevus. Keskmised palgamuutused, mis arvestavad ka selle neljandikuga töötajatest, kelle palka ei tõstetud, jäävad meie piirkonna tavapärase piiresse: kuine põhipalk muutus kõigi endiselt sama tööd tegevate töötajate arvestuses keskmiselt 7,3% ja aastane kogupalk koos tulemustasudega 8,4%.

„Palju on räägitud sellest, et kolme Balti riigi majandustest on kõige õrnemas seisus Eesti. Lõunanaabrite julgem hoog kajastub ka palgamuutustes – Lätis oli keskmine põhipalga muutus 8,2% ning Leedus 8,8% ja aastase kogupalga muutused vastavalt 9,8% ning 11,4%,“ lisas Rae.

Ettevõtted on veendunud, et soolist palgalõhet ei ole

59% uuringus osalenud organisatsioonidest on veendunud, et soolist palgalõhet neil ei ole. Vaid 14% arvab või on kindel, et sooline palgalõhe on nende jaoks probleem. „5% tööandjatest nendib, et ei ole soolise palgalõhe vähendamiseks veel midagi teinud, neljandik analüüsib palgauuringute andmeid võrdse tasustamise vaatenurgast ja 94%-l organisatsioonidest on ühtne palgapoliitika, mis soost ei sõltu,“ rääkis Figure Baltic Advisory partner ja juhtiv analüütik Ilmar Põhjala.

„Tähelepanuväärne on, et üldiselt esineb palgalõhet rohkem just nendes oganisatsioonides, kes ise on kindlad, et see ei ole nende jaoks probleem,“ lisas ta.

Uuendusena pakub Figure’i palgauuring nüüd osalejatele võimalust vaadata soolise palgalõhe statistikat ka peagi jõustuva palkade läbipaistvuse direktiivi nõuete vaates. Uus seadus ootab tööandjatelt palgalõhe taseme jälgimist ja avalikustamist. 5% suurema palgalõhe puhul peab organisatsioon seda põhjendama ja välja tulema tegevuskavaga, kuidas on kavas palgalõhet vähendada.

Suurim oli keskmine palgamuutus tänavu finantssektoris (põhipalk 8,1% ja aasta kogupalk 10,1%) ja infotehnoloogias (põhipalk 7,5% ja aasta kogupalk 9,1%). „48% organisatsioonidest on inimesi juurde värvanud ja sama plaanib järgmise 12 kuu jooksul teha 63%. Seega töötuse kasvu Figure’i uuringu alusel pigem ei paista,“ rääkis Põhjala. „Tööandjate jaoks aastaid probleemiks olnud tööjõupuudus enam nii suur mure ei ole, ehkki sektoriti on erinevusi.“

Töötajate hulka vähendas tänavu aga 40% tööandjatest ja järgmise 12 kuu jooksul plaanib seda teha veel 12%.

Töötajatele pakutakse kaugtööd ja meelelahutusüritusi

Enamus uuringus osalenud tööandjaid pakub palga kõrval erinevaid soodustusi ja hüvesid, mille väärtus on keskmiselt 1258 eurot aastas töötaja kohta. Seda on 50 euro võrra rohkem kui mullu, aga ligemale 200 euro võrra vähem kui teistes Balti riikides. „Mullusega võrreldes oli hüvede rahalise väärtuse kasv kolm korda tagasihoidlikum,“ sõnas Figure Baltic Advisory vanemkonsultant Aet Purk. „Selgelt kajastub keeruline majandusolukord ka hüvede pakkumise võimekuses.“

Kõige laiemalt levinud soodustused on meelelahutusüritused töötajaskonnale ja kaugtöö võimalus, mida pakuvad pea kõik uuringus osalenud tööandjad. „Oluline on märkida, et kaugtöö ja paindlik tööaeg on tulnud, et jääda. Kui viis aastat tagasi oli oluliselt vähem tööandjaid, kes olid valmis kaugtöö võimalust ja suuremat paindlikkust pakkuma, siis nüüdseks on sellest saanud turustandard,“ selgitas Purk.

Meelelahutusüritused ja kingitused tähtpäevadel on levinud juba ammu ja tegu on iseenesestmõistetavate hüvedega paljude töötajate jaoks. 46% vastanud tööandjatest pakub osale töötajatest või kogu töötajaskonnale täiendavat ravikindlustust. „Tervisekindlustust pakkuvate tööandjate arv on aastaga 6% võrra kasvanud, iseäranis IT-sektoris. Muid tervishoiuga seotud soodustusi pakub kas kõigile või osadele töötajatest pool vastanud ettevõtetest. Selgelt on tervis teema, kuhu nii töötajate kui tööandjate tähelepanu on aina enam liikunud,“ selgitas Purk.