Elektri paindlikkus- ja sagedusturg tõstavad väiketootja kasumlikkust

Energiamaailma suur väljakutse on tasakaalu hoidmine tarbimise ja tootmise vahel. Taastuvate energiaallikate tootmistsükli etteplaneerimatus teeb stabiilsuse tagamise keeruliseks ning seetõttu on vajalik suurem koostöö põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjate vahel ning paindlikkuse suurendamine.

Lisaks, tuleval aastal lülitab Eesti end Venemaa võrgust lahti, see tõstab hüppeliselt juhitavate võimsuste, akude osatähtsust elektrisüsteemis.

Tarbimise juhtimisel on mitmeid konkureerivaid kasutusviise, näiteks: kauplemine hulgiturul, et vältida hinna volatiilsust; ülekoormuste juhtimine, mis võimaldab investeeringute edasilükkamist jaotus- ja ülekandevõrkudes; süsteemiteenuste pakkumine regionaalsel tasandil nagu käsitsi reguleeritav sageduse taastamise reserv mFRR.

Mida tähendab aga paindlikkus ja paindlikkusturg? Paindlikkus on seadme võime edasi lükata elektri tarbimist ajutise mittekasutuse ajal, näiteks pikendada elektriauto laadimisaega tunni võrra või põrandakütte väljalülitamise tõttu alandada ruumi temperatuuri poole kraadi võrra. Samuti ka tarbimise jaotamine börsihinna tipptunnivälisele ajale tööstuses ja majapidamistes ning seadmete tarbimine ja laadimine ajal, kui tuulepark või päikesejaam toodab maksimaalselt.

Kombineeritud ja paindlik juhtimine tagab hea tootlikkuse

Kuidas paindlikkusturuga teenida? Hästi lihtsustatult: Kui laed tellimuse peale oma aku täis, ja annad vajadusel elektrienergia seejärel tagasi võrku, tekib võimalus teenida lisaraha, aidates samal ajal kaasa puhtama ja stabiilsema energiasüsteemi loomisele. Lisaks paindlikkusturule avaneb sageduse hoidmise turg, mis vähendab akude tasuvusaega. See on olnud mõnedes riikides oluliselt ilusam, kui me oskame arvata: Rootsis teenis 2023. aastal ühe megavatine akukonteiner end tasa ühe aastaga.

Päikesepark põllu peal lubab teenida 50-70 eurot megavatt-tunni eest. Kui sinna lisada akukonteiner, siis on võimalik saada 120 eurot, osalemine paindlikkusturul aga juba 148 eurot. Tulemus sõltub elektrihinnast, kui päikesepark saab võrku müüa 200 eurot megavatt-tunni eest, siis aku ja paindlikkusturuga kombineeritult ulatub teenistus isegi 500 euroni. Toodud numbritest on toetused maha arvatud.

Akumüüjad pakuvad inverteriga ühendatavaid kontrollereid, mis vahendavad käsklusi, millal laadida ja millal võrku anda. Kuu lõpus valmis raport, kus on kirjas plussid ja miinused. Paremad kontrollerid võimaldavad osaleda nii Nordpooli päev-ette turul, kui ka paindlikkusturul ja samuti optimeerida omatarvet odavaimale elektrile. Ainult kombineeritud ja paindlik juhtimine tagab hea tootlikkuse.

Panime Pärnumaal üles ettevõtte A&T Energia 225 kW võimsusega päikesejaama akude ja inverteritega lahenduse, investeering oli 190 000 eurot. Kui võrguliitumine on 150 kW ja park müüb toodangut võrku kalli elektrihinna ajal, aga ilm läheb pilve ning toodang langeb näiteks 100 kW peale, siis võetakse akudest elektrit juurde. Et midagi kaduma ei läheks ning päikesepark ka talvel raha teeniks, suhtleb akukonteiner paindlikkusturu mFRR-iga ning on valmis ka sagedusturgude aFRR ja FCR avanemiseks.

Kõige suurem kasutegur on kohtades, kus on olemas omatarve

Päikesepargid, millele on akusalvestus lisatud, teenivad tulu omanikule 365 päeva aastas ning ka siis, kui päikest ei ole. Kõige suurem kasutegur on kohtades, kus on olemas ka omatarve, näiteks tootmine - nemad saavad võrgust tasuta võetud elektri teistpidi reguleerturu tellimuse peale ise ära kasutada. Ehk siis raha makstakse neile selle eest, et nad ise seda elektrit kulutavad, kusjuures võrku ei pea midagi müüma.

Paindlikkusturule „nime kirja panemiseks“ peavad väikesed, alla 1,5 MW võimsusega akupargiga tootjad liituma niinimetatud agregaatoriga, kes koondab väikesed kokku ja edastab nende toodangu jaotusvõrku. Nad võtavad teenustasu 10-15% tulust selle eest, et aitasid osaleda. Paindlikkusturule saab ka lihtsal akudega liituda ning tulemus on parem, kui on olemas ka omatarbimine.

Eraldi teema on, et Eesti riik soodustab akumajandust nii, et vabastab akupargiga elektritootja kivina kaelas olevast võrgutasust. Praegu on võrgutasu ligi 50 eurot MWh. Selle üks põhjusi on, et kui pead ostma elektrit nullhinnaga või isegi miinushinnaga, siis võrgutasu maksad ikka.

Mida teha üle jääva elektriga, mida ei pea võrku tagasi müüma ja ei salvesta akudesse? Julgemad elektritootjad saavad hakata näiteks bitcoine kaevandama või pakkuda elektriautode laadimisteenust kodukülas.