Läti soovib keelata töövestlustel vene keele oskuse kohta küsimise

Muudatuste eesmärk on tugevdada läti keele rolli ja vähendada töösuhetes vene keele nõuet, kirjutab Läti avalik-õiguslik ringhääling.

Läti tööturul on jätkuvalt palju töökohti, kus nõutakse vene keele oskust. Muudatusettepaneku eest seisev rahvusliit aga leiab, et töötajatel peaks olema õigus suhelda ennekõike oma riigikeeles, seda ka siis, kui nende poole pöördutakse vene või mõnes muus võõrkeeles.

„See pole kindlasti ideaalne lahendus, kuid meie soov on kaitsta Läti noori, keda ebaproportsionaalselt diskrimineeritakse vene keele oskuse puudumise tõttu. Kui määratleksime seaduses konkreetsed töökohad, kus erandid on lubatud, siis oleks täielik selgus,“ selgitas sotsiaal- ja töökomisjoni liige Raivis Dzintars.

Kuigi tööandjad peavad juba praegu põhjendama, miks nad nõuavad töötajatelt vene või mõne muu võõrkeele oskust, näitab Dzintarsi sõnul praktika, et praegune seadus siiski ei tööta. "See on pigem abstraktne kui praktiline,“ leidis ta.

Kokkuvõttes ongi mõte seega muuta sõnastus senisest karmimaks. Nii näiteks saaks sätestada, et vene keelt peab oskama tõlk, filoloog vms ning et võõrkeele oskus ei ole vajalik, kui töö on seotud kaupade tootmise, teenuste osutamise või muu tegevusega Läti siseturul.

Läti keele tugevdamist tööturul toetavad ka tööandjaid ja töötajaid esindavad organisatsioonid. „Oleme selle nimel töötanud terve aasta ja kohtunud kõigi osapooltega - leidmaks nii tööandjate kui ka ametiühingutega see kompromiss, et võõrkeelt ei saa nõuda, kui see pole töö iseloomu tõttu vajalik. Kõik osalised on rahul, sealhulgas taotlejad. Seega arvan, et see on edukalt lõpule viidud,“ lisas sotsiaalministeeriumi parlamendisekretär Reinis Uzulnieks.

Kui seim kiidab muudatuse lõplikul lugemisel heaks, võib seadus jõustuda juba järgmisel aastal.