Eesti oli majanduse avatuse indeksi järgi mullu Euroopas 10. kohal

Eesti Pank revideeris maksebilansistatistika aegridu alates 2013. aastast ja avaldas need 10. septembril koos teise kvartali maksebilansistatistikaga. Kui tavapäraselt revideerib keskpank iga aasta septembris maksebilansistatistika aegridu nelja eelneva aasta kohta, siis 2024. aastal toimus iga viie aasta tagant tehtav üleeuroopaline suurrevisjon.

Maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla rubriigi tavapäraste andmete kõrval on kasutajatele kättesaadav maksebilansi aastanäitajate tabelite komplekt. See sisaldab üle 60 lisajoonise ja -tabeli ning näitab Eesti positsiooni ELi riikide seas, visualiseerib maksebilansinäitajate pikki aegridu ja pakub välissektori kohta aastate arvestuses üksikasjalikumat infot, kui on avaldatud kodulehel kvartalistatistika all.

Väliskaubanduse käibe (kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi summa) suhet SKPsse nimetatakse ka majanduse avatuse indeksiks. Indeks näitab, kuivõrd lõimunud on vastava riigi majandus maailma majandusega. Mida kõrgem on indeks, seda suurem on rahvusvahelise kaubanduse mõju selle riigi majandusele.

Eesti majandus oli 2023. aastal avatum kui Euroopa Liidu ja euroala majandus keskmiselt. Võrreldes 2022. aastaga oleme riikide pingereas tõusnud ühe koha võrra.

Euroopa riikidest oli esikohal Luksemburg, viimasel kohal aga Itaalia. Vaata riikide täpsemat pingerida Eesti Panga kodulehelt!