Teises kvartalis kasvas bussisõitjate arv rahvusvahelistel vedudel, siseriiklikel liinidel aga hoopis vähenes

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtete pakutavat maismaatransporti 49,6 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui mullu samas kvartalis. Busse kasutas 40,9 miljonit ja ronge 2,1 miljonit sõitjat. Mõlemaga tehti 1% rohkem sõite kui eelmise aasta teises kvartalis. Trammide ja trollidega sõitmine vähenes.

Statistikaameti energia, transpordi, IT ja majutusstatistika tiimijuht Piret Pukk ütles, et teises kvartalis tehti taas suurem osa sõitudest linnaliinidel, kus busside, trammide ja trollibussidega sõitjaid oli kokku 39,4 miljonit. „Trammide ja trollidega kokku tehti sõite 9% vähem. Põhjuseks ilmselt see, et mitmed Tallinna trammiliinid olid Vanasadama liini ja Tondi ülesõidu ehitustööde tõttu lühendatud marsruudiga või ei sõitnud üldse. Bussidega sõideti 32,8 miljonil korral ja sõitjate arv linnaliinidel kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1% võrra,“ täpsustas Pukk.

Maakonna- ja vallaliine kasutati 6 miljonil korral, mida on 1% rohkem kui 2023. aasta teises kvartalis (5,9 miljonit sõitjat). Riigisisestel kaugliinidel sõideti aga 2% vähem kui mullu samas kvartalis (775 700 korda).

Pukk tõi välja, et teises kvartalis kasvas sõitjate arv nii rahvusvahelistel liini- kui ka tellimusvedudel. „Eesti ettevõtete rahvusvahelistel liinivedudel sõideti teises kvartalis bussidega 304 100 korda ehk 41% enam kui 2023. aasta samal ajal. Juhu- ehk tellimusvedudel veeti samal ajal bussidega üle 1 miljoni sõitja, millest riigisisestel vedudel 934 100 (1% vähem kui mullu) ning rahvusvahelistel vedudel 135 100 sõitjat (61% enam kui mullu),“ selgitas tiimijuht.

Sõitjakäive on sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites (sõitja-km). Üks sõitja-km vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. Maanteetranspordi sõitjakäive oli teises kvartalis 735 miljonit sõitja-km, mis on 9% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Sellest 175 miljonit sõitja-km läbiti linnaliinidel (sh bussidega 151,6 miljonit sõitja-km). Riigisiseste kaugliinide veomaht oli 110,5 miljonit ning maakonna- ja vallaliinidel 101 miljonit sõitja-km. Rahvusvaheliste bussiliinide sõitjakäive oli teises kvartalis 105 miljoni sõitja-km, kasvades aastaga viiendiku. Juhuvedudel oli sõitjakäive aga 143,9 miljonit sõitja-km.

Reisironge kasutati teises kvartalis sama palju kui eelmisel aastal, mil rongidega tehti 2,1 miljonit sõitu. Sõitjakäive oli 99,6 miljonit sõitja-km, mis on 8% vähem kui mullu.