Energiaturu ülevaade: saabuv sügis pole veel elektrihinda mõjutanud

Juuliga võrreldes tõusid elektrihinnad Eestis augustis 9,1%, ulatudes 106,95 euroni/MWh-ni. Võrreldes eelmise aasta augustiga olid hinnad tänavu 13,3% kõrgemad, kirjutab Eesti Energia energiakaubanduse analüütik Karl Joosep Randveer.

Augusti elektrihinda mõjutas peamiselt tuuline ilm naaberriikides, mis tõi esimese kümne päeva jooksul kaasa madalamad elektrihinnad. Näiteks 10.-11. augustil oli elekter kuni 19 tundi tasuta või isegi negatiivse hinnaga.

Kui ilm muutus tuulevaiksemaks, tasakaalustas tuuleenergia vähenemist osaliselt päikeseenergia tootmise mõningane taastumine. Väga tõhusat tuuleenergia tootmist esines taas 25. augustil, kui madala elektrinõudluse ja kõrge tootlikkuse tõttu olid hinnad 12 tunni jooksul negatiivsed. Augustis maksis tuuleenergia tootmine 96,6 eurot/MWh, päikeseenergia 77,30 eurot/MWh.

Puuduva Estlink 2 ühenduse tõttu jäid keskmised elektrihinnad augustiks siiski kõrgeks, sest saadaval taastuvenergiatoodangust ei piisanud kogu augusti jooksul Baltikumi nõudluse rahuldamiseks.

Estlink 2 katkestus hoidis augustikuu hindu kõrgemal

Saabuv sügis pole veel elektrihindades peegeldunud, kuivõrd ilmad meenutavad veel suve. Samuti on Estlink 2 ühenduse taastumine toonud mõningase elektrihindade languse. Pikaajalised prognoosid näitavad, et september on keskmisest kuumem ja kuivem. Kui need prognoosid täituvad, püsivad elektrihinnad eeldatavasti sarnasel tasemel.

Kuna aga valget aega jääb paratamatult vähemaks, väheneb ka päikeseenergia toodang ning suureneb nõudlus elektrienergia järele. Mida lähemale jõuame kütteperioodile, seda enam tõusevad ka elektrihinnad.

Elektrihinna tõusu võrreldes eelmise aastaga mõjutas enim Eesti ja Soome vahelise olulise kaabliühenduse Estlink 2 remont, mis tavapäraselt võimaldab Baltikumil osa saada Skandinaavia odavamast energiast. Eesti Energia mudelite kohaselt tõi Estlink 2 katkestuse mõju augustis kaasa kuni 45 eurot/MWh kõrgema hinna, kuna 650 MW ühenduse puudumise tõttu oli soodne Põhjamaade elektrivoog Baltimaadesse takistatud. Estlink 2 hakkas 4. septembril osalise koormusega tööle ning saavutas oma täisvõimsuse 6. septembri õhtuks. Sellest ajast alates on elektri hinnaerinevus Eesti ja Soome vahel oluliselt vähenenud.

Kuni augustini on Eesti elektriimport Soomest aasta jooksul vähenenud keskmiselt 61%, kusjuures suurim erinevus oli märtsis, mil import vähenes eelmise aastaga võrreldes 73%. Selle asemel kasvas import Lätist hüppeliselt, kevadistel tipukuudel kasvas elektriimport Lätist peaaegu 40 korda. Estlink 2 taastamisega peaks see ülejäänud aastal vähenema.

Päikeseenergia näitas suvel erakordset kasvu

Võrreldes 2023. aastaga oli päikeseenergia tootmine Eestis suvel keskmiselt 43% suurem. Ühelt poolt tulenes see päikeserohkest suvest, teisalt kasvanud päikeseenergia tootmisvõimsustest. Kõrge päikesetoodang on olnud ka üks peamisi põhjusi, miks Eestis on suveperioodil esinenud nullilähedaseid elektrihindasid.

Keskmiselt on päikeseenergia tootmine sel aastal kasvanud peaaegu 40%. Samuti on kasvanud tuuleenergia tootmine, kuid selle kasv pole võrreldav päikeseenergia omaga. Näiteks jaanuaris ja aprillis nägime Eestis päikeseenergia 40%-list tootmise tõusu võrreldes eelmise aastaga. Tuuleenergia tootmine on võrreldes eelmise aastaga kasvanud keskmiselt 11%.

Gaasi ja CO₂ hinnad tõotavad püsida samal tasemel

Augustis oli maagaasi keskmine hind Hollandi TTF börsil 38,30 eurot/MWh. Turufutuurid näitavad, et hind võiks novembris ületada 39 eurot/MWh ja järgmise aasta jaanuaris 41 eurot/MWh. Lähikuudel sõltub maagaasi hind eelkõige sellest, kui sujuvalt suudetakse täita Euroopa gaasihoidlad. Eelmine talv näitas siiski, et Euroopa sõltuvus Vene gaasist on märkimisväärselt vähenenud.

Soojuselektrijaamade energia tootmiskulude tõusu mõjutavad ka CO₂-heitkoguste hinnad, mis augustis kõikusid 71,30 eurot/tonni ümber. Tulevikutehingud näitavad, et CO₂ kvoodi hinnad jäävad sügisel 70 eurot/tonni juurde.