Euroopa Keskpank langetas pärast vahepealset pausi taas intressimäärasid, kuid tavatul viisil

Kui juulis jättis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu intressimäärad samale tasemele, siis tänasel kohtumisel otsustati intresse taas alandada.

Euroopa Keskpanga nõukogu alustas intressilangetuste tsüklit tänavu juunis, kui kolme EKP baasintressimäära langetati 25 baaspunkti ehk 0,25% võrra. Täna toimunud istungil tehti aga erisus, langetades hoiustamise püsivõimaluse intressimäära sama palju kui eelnevalt, kuid kahte teist intressimäära langetati 0,6% võrra. Kõige tähtsam neist on hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, mis on instrument, mille kaudu EKP nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Bloomberg kirjutab, et selline tehniline samm on küll üsnagi tavatu, kuid see pole üllatav otsus, kuivõrd see oli juba pool aastat ette teada. Selle eesmärk on vähendada erinevate intressimäärade vahet ning soodustada keskpanga võlakirjaportfelli kokku tõmbamist. Väljaanne tõdeb, et ilmselt ei tohiks sellel siiski olla kohest mõju ei finantsturgudele ega majandusele.

See tähendab, et alates 18. septembrist on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 3,65%, laenamise püsivõimaluse intressimäär 3,9% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 3,5%.

Keskpank märgib teates, et tuginedes EKP nõukogu ajakohastatud hinnangule inflatsiooniväljavaate, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususe kohta, on praegu asjakohane astuda järjekordne samm rahapoliitika piirava kursi leevendamisel.

Nii tõdetakse, et hiljutised inflatsiooniandmed on olnud üldjoontes ootuspärased ja EKP ekspertide värskeim ettevaade kinnitab eelnevat inflatsiooniväljavaadet. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%, mis vastab juunikuise ettevaate prognoosile. Inflatsioon peaks käesoleva aasta lõpu poole taas kiirenema osaliselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk langus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Seejärel peaks inflatsioon alanema järgmise aasta teisel poolel keskpanga sihteesmärgi poole.

Alusinflatsiooni 2024. ja 2025. aasta prognoosi on korrigeeritud mõnevõrra ülespoole, kuna teenuste hindade inflatsioon on olnud oodatust kiirem. Samal ajal eeldavad EKP eksperdid, et alusinflatsioon aeglustub kiiresti ja alaneb 2,9%-lt 2024. aastal 2,3%-le 2025. aastal ja 2,0%-le 2026. aastal.

Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve siiski väheneb ja kasumid leevendavad osaliselt palgakasvu mõju inflatsioonile. Rahastamistingimused on jätkuvalt piiravad ja majandusaktiivsus püsib tagasihoidlik, kajastades eratarbimise ja investeeringute loidust. EKP ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,8%, 2025. aastal 1,3% ja 2026. aastal 1,5%. Juuni ettevaatega võrreldes tähendab see mõningat allapoole korrigeerimist, mis on peamiselt tingitud sisenõudluse väiksemast panusest järgmise paari kvartali jooksul.

Teate kohaselt on EKP nõukogu kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Nõukogu hoiab baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on keskpanga eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Nagu 13. märtsil teatati, jõustuvad alates 18. septembrist mõningad muudatused rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus. Eelkõige määratakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vaheks 15 baaspunkti. Laenamise püsivõimaluse intressimäära ja põhiliste refinantseerimioperatsioonide intressimäära vahe püsib muutumatuna 25 baaspunkti tasemel. Seetõttu tehti ka tänane tavatu intressilangetus.

Mis on Euroopa keskpanga intressimäärad ja mis euribor?

Euroopa keskpank (EKP) reguleerib kolme põhilist intressimäära: laenamise püsivõimalus pankade üleöölaenudeks, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär ja hoiustamise püsivõimalus.

Laenamise püsivõimaluse intressimäär on EKP-lt pankadele antavate üleöölaenude intressimäär.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on hind, millega pangad saavad võtta EKP-lt laenu tähtajaga üks nädal.

Hoiustamise intressimäär on intressimäär, mida makstakse pankadele keskpangas hoitavatelt vahenditelt.

Keskpanga otsusel on, aga ei ole seos euriboriga

Euribor ehk Euro Interbank Offered Rate on Euroopa pankade omavaheline keskmine laenumäär, teisisõnu raha hind. Näiteks on 12 kuu euribor intressimäär, millega üks pank on teoreetiliselt nõus laenama teisele aastaks raha ehk kui kallis on laenamine pankade endi jaoks. Sellest lähtudes kantakse raha hind üle ka pankade klientidele. Euribori arvutatakse igal tööpäeval ning see põhineb Euroopa eri pankade keskmistel intressipakkumistel. Pankade arvutused olenevad muu hulgas sellest, kui kallis on panga enda jaoks keskpangast laenamine.

Arvutuskäigu jaoks eemaldatakse äärmused ehk kõige odavamad ja kõige kallimad pakkumised. Kokku kuulub nii-öelda paneeli, kes otsustavad määra üle, 18 panka Belgiast, Hispaaniast, Hollandist, Itaaliast, Luksemburgist, Portugalist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist.

Näiteks on kuue kuu euribor tänase seisuga 3,276%.

Võlakirjaportfell väheneb

Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid kõiki põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPPi) portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas lõpetada 2024. aasta lõpus.

Kell 15.45 tutvustab EKP otsust keskpanga president Christine Lagarde:

Eamets: Saksa majandus vajab madalamaid intresse nagu õhku

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis, et intressilangetus oli loogiline ning oodatud otsus.

Ühelt poolt on inflatsioon tulnud allapoole – augusti inflatsioon euroalas oli 2,2%, teisalt on jätkuv palgasurve – palgad kasvasid II kvartalis 4,3%. Eamets lisas, et Euroopa majandus tervikuna on paigalseisus ja investeeringute ergutamises oleks hädasti vaja madalamaid intresse.

„Euroala majandus, eriti Saksa majandus, vajab madalamaid intresse nagu õhku, sest selle aasta loodetud majanduskasv on väiksem kui algselt eeldati. Üldine arvamus on, et 2024. aasta majanduskasv Saksamaal tuleb 0,3%, Kieli maailmamajanduse instituut prognoosis isegi -0,1% langust. Allapoole on toodud ka järgmise aasta prognoose, täna oodatakse Saksamaal 2025. aastal 1,1% majanduskasvu,“ sõnas Eamets.

„Saksamaa majanduse käekäigust sõltub aga Skandinaavia majanduste tulevik ja Eesti majandus omakorda on mõjutatud sellest, kuidas läheb Soomel ja Rootsil. Selles plaanis erinevad meie lõunanaabrid päris oluliselt Eestist. Leedu majandus on selgelt Kesk-Euroopale orienteeritud ja Läti kõige suurem kaubanduspartner on omakorda Leedu. Tõsi, teisel kohal on Eesti ning olulist rolli Läti väliskaubanduses mängivad ka Rootsi ja Saksamaa.“

Eamets viitab, et Rootsile prognoositakse sellel aasta nullkasvu ning järgmisel aastal umbes 2% majanduskasvu. Sarnast majanduskasvu prognoosib Eestile ka rahandusministeerium. Eesti majandust jahutavad järgmisel aastal maksutõusud, sellel aastal on tõenäoline -1% majanduslangus.

„Tänane 0,25% intressi langus tähendab seda, et suure tõenäosusega võib sellel aastal oodata veel ühte intressi langetust ja aasta lõpuks võiks kuue kuu euribor jõuda 3% tasemele. See on kahtlemata hea uudis kõigile meie laenuvõtjatele.“