Valitsus andis Erkki Keldo suurele majandusplaanile rohelise tee

Valitsus toetas eile õhtul eelarvearutelude käigus majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettepanekut luua järgmiseks neljaks aastaks 160 miljoni eurone toetusmeede suuremahuliste investeeringute soodustamiseks.

Esimesi toetusi saab riik hakata välja maksma 2026. aastast. Toetuse saamiseks peab investeeringu maht olema vähemalt 100 miljonit eurot, see peab olema suunatud ekspordile ja looma juurde heapalgalisi töökohti.

Eesti on konkurentsivõimet kaotamas

Minister Keldo nentis, et riikidevaheline konkurents strateegiliste ettevõtlusinvesteeringute nimel kasvab. „Riik peab pingutama, et meelitada Eestisse kõrgemat lisandväärtust loovaid töökohti ja suurendada eksporti,“ ütles ta. „Tänane otsus toetada Eestisse suuremahuliste investeeringute kaasamist, on väga hea algus. See tähendab meie inimestele heapalgalisi töökohti ja targemat majandust.“

Samuti tõi minister välja, et riigid ostavad üle suuremahulisi ja kõrge teadmusmahukusega ettevõtteid kasutades selleks muu hulgas paindlikke ja kiiresti rakendatavaid rahalisi toetusmeetmeid. „Eesti on paraku siin oma konkurentsivõimet kaotamas, mistõttu vajamegi uut ja jõulisemat toetusskeemi, mis paneks ettevõtteid otsustama oma teadmiste ja töökohtadega Eestisse tuleku kasuks.“

Kava kohaselt luuakse kindlate parameetritega suuremahuliste investeeringute toetus perioodile 2025–2028 mahus 160 miljonit eurot, mis võimaldab finantseerida ligikaudu kahte projekti aastas, ühtekokku kaheksat suurinvesteeringut.

„Iga projekti investeeringu maht peab olema vähemalt 100 miljonit eurot ning looma vähemalt 30 otsest ja 70 kaudset töökohta. Prognoosime, et rahastame keskmiselt kaks projekti aastas keskmise maksumusega 200 miljonit eurot projekti kohta, millest jõuab maksutuluna riigile minimaalselt 40 protsenti ehk 80 miljonit eurot projekti kohta,“ selgitas Keldo ning ütles, et lisaks tulule riigieelarves tõstame majanduse konkurentsivõimet ja teadmusmahukust.

Suuremahulised investeeringud aitavad luua ka heapalgalisi töökohti, kuna kõik loodavad töökohad peavad olema vähemalt sektori keskmise töötasuga.

Toetus lähtub reaalsetest vajadustest

Toetusmeetme raha kavandatakse valitsuse sihtotstarbelisse reservi, mille kasutamine lähtuks reaalsetest investeerimisvajadustest. Toetusmeede ei oma negatiivset mõju riigieelarve positsioonile ehk toetusega kaasnevate kulude vastu arvestatakse eelarve positsioonis ka vastavalt tulud.

Keldo sõnul on lisaks otsetoetuste mahu suurendamisele töös ja arendusjärgus ka teisedki meetmed ja tegevused, mis aitaksid muuta Eesti väärtuspakkumist suurinvesteeringute siia meelitamisel konkurentsivõimelisemaks. „Investeerimisotsuse tegemisel mängivad olulist rolli ka muud tegurid, näiteks planeeringute ja loamenetluste kiirus, taastuvenergia olemasolu vajalikus mahus ja mõistlikel tingimustel, tööjõud ja välistööjõu kaasamise võimalused, kapitali kättesaadavus. Ka need tegevused on töös,“ sõnas ta.

Aastateks 2025–2028 mõeldud toetusmeedet hakkab juhtima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning plaanis on keskenduda eksportivatele ettevõtetele.

Lisainformatsioon meetme kohta avalikustatakse lähiajal.