Madis Müller: Euroopa Keskpanga intressilangetus pakub majandusele tuge

Hinnatõusu hoog euroalal on raugemas ja järjest enam süveneb veendumus, et viimase paari aasta kiire hinnatõus on möödanikuks saamas. See teadmine võimaldas Euroopa Keskpanga nõukogul neljapäeval taas intressimäärasid langetada, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller.

Hinnatõusu hoog euroalal on raugemas ja järjest enam süveneb veendumus, et viimase paari aasta kiire hinnatõus on möödanikuks saamas. See teadmine võimaldas Euroopa Keskpanga nõukogul neljapäeval taas intressimäärasid langetada.

Euroopa Keskpanga intressilangetuse otsuste aluseks on hinnangud sellele, milliseks võib kujuneda lähiaastate hinnatõus, kuid samas pakub intressimäärade langetamine majandusele üldisemat tuge. Seejuures toetavad madalamad intressimäärad rohkem riike, mille majandus on intressimäärade muutuste suhtes tundlikum. Sellesse gruppi kuulub ka Eesti ja seda eelkõige põhjusel, et Eestis on intressimäär laenulepingutes valdavas osas seotud keskpanga otsustest mõjutatud lühiajaliste euribori intressimääradega.

Augustikuine 2,2% hinnatõus euroalal on juba üsna lähedal keskpanga poolt eesmärgiks seatud 2% tasemele. Nii võiks ju küsida, kas liiga kiire hinnatõusu oht on selleks korraks möödas ja inflatsioon mahub keskpanga eesmärgiga võrreldes juba tinglikult statistilise vea piiridesse. Päris nii heas seisus me siiski veel ei ole. On üsna tõenäoline, et lähikuudel hinnatõus taas ajutiselt kiireneb, kuna aastataguse ajaga võrreldes mängib hinnatõusu puhul rolli ka tollane hinnatase. Nii mõjutab igakuiseid inflatsiooninumbreid olulisel määral näiteks see, kui kõrgel juhtusid aasta eest olema energiahinnad. Hinnastatistikat ilustab seega praegu asjaolu, et just eelmisel sügisel olid energiahinnad võrreldes praegusega üsna kõrged. Nii oli nafta hind aasta tagasi 90 dollari lähedal barrelist, samal ajal kui praegu maksab naftabarrel vähem kui 70 dollarit. Teisalt teeb ettevaates muret teenuste hinnatõus, mis on ikka veel üle 4% ja mis augustis juuliga võrreldes jälle kiirenes.

Euroala majandus on mõõduka taastumise ootel, kuigi kokkuvõttes on olukord majanduses pigem keskpärane. Tööpuudus on küll rekordmadalal ja palgatõus endiselt suhteliselt kiire, kuid inimesed on suuremate kulutuste tegemisel ettevaatlikud, mistõttu kaubanduses tammuvad käibenumbrid paigal. Suhteliselt paremini läheb erinevaid teenuseid müüvatel ettevõtetel ja ka Lõuna-Euroopa riikidel, kus näiteks turismiteenuste osakaal majanduses on suurem. Keerulisemas olukorras on enam tööstusele panustanud Euroopa riigid eesotsas Saksamaaga.

Euroala majanduskasvu kiirenemine saab tõenäoliselt olema üsnagi mõõdukas, kuid tingimused majanduse paranemiseks on siiski olemas – nõudlus euroala kaupade ja teenuste järele on eksporditurgudel tasapisi kasvamas ja käsikäes inimeste ostujõu paranemisega kosub eeldatavasti ka tarbimine.

Nii ettevõtjate kui ka inimeste kehvapoolne majanduslik kindlustunne ei ole probleemiks mitte üksnes Eestis, vaid euroalal laiemalt. See väljendub ettevõtete suhteliselt vähestes investeeringutes, inimeste tagasihoidlikes kulutustes püsikaupadele ja kinnisvaraturu väikeses tehinguaktiivsuses. Tarbijate ebakindlus võib tunduda üllatav, arvestades, et inimeste sissetulekud ja ostujõud on juba mõnda aega paranenud. Siin mängivad kindlasti rolli varasemast kõrgem hinnatase, millega veel ei ole harjutud, ja endiselt kõrged intressimäärad, mis võivad peletada koduostjaid.

Euroalal tervikuna on tarbijate kindlustunne viimase aasta jooksul siiski juba paranemas. Küsitluste järgi on kasvanud inimeste hulk, kes kavatsevad järgmise 12 kuu jooksul osta uue kodu või renoveerida praegust eluaset. Isikliku arvamusena lisaksin, et võibolla võtab see veel aega, enne kui nii ettevõtjatest kui ka üksikisikutest laenuvõtjatele jõuab kohale tõdemus, et kuni 2022. aasta alguseni kestnud ülimadalate intressimäärade aeg oligi ebatavaline ja tõenäoliselt ei tule see enam tagasi. Lisaks vähendavad ettevõtjate kindlustunnet eriti uute investeeringute tegemisel ebaselgus kliimapoliitika rakendamisest, kõrgemate tollimaksude oht ning geopoliitilised pinged. Nii on ka Eesti valitsuse huvides pakkuda tulevaste maksu- ja muude regulatsioonide osas ettevõtjatele võimalikult peatselt suuremat selgust ja luua sellega paremad eeldused uute projektide alustamiseks.

Tähelepanelikum Euroopa Keskpanga otsuste jälgija võib märgata, et eilse nõukogu istungi järel ei lange keskpanga erinevad intressimäärad seekord ühepalju. Selle taga on juba kevadel tehtud, kuid alles nüüd jõustuvad muudatused Euroopa Keskpanga rahapoliitika raamistikus, mille käigus väheneb muuhulgas vahe intressimääradel, millega pangad saavad keskpangas raha hoiustada ja nädalase tähtajaga laenata. Muudatuse eesmärgiks on eelkõige tagada, et lühiajalised intressimäärad finantsturgudel püsiksid võimalikult lähedal keskpangas hoiustamise intressimäärale, mis on Euroopa Keskpanga jaoks peamine hoob finantsturgude mõjutamiseks. Kuna eesmärk on nende kahe keskpanga intressimäära erinevust vähendada seniselt 0,5%-lt 0,15%ni, langeb lühiajaliste keskpanga laenude intressimäär seekord 0,6% võrra. Eilset otsust tuleb aga siiski käsitleda 0,25%lise intressimäära langetusena, sest just nii palju väheneb keskpangas hoiustamise intressimäär, millel on praegustes tingimustes euribori intressimääradele suurim mõju.