Kui küsida inimestelt, mida nad vajavad, et tunda end majanduslikult hästi ja mugavalt, kõlab sageli vastuseks: head palka. Ent see, mida selle sõnapaari all mõistetakse, sõltub suuresti ootustest. Euronews Business uuris lähemalt, mida peetakse heaks palgaks erinevates Euroopa pealinnades.

ERI Economic Research Institute’i uuringutedirektor Chris Chasteen sõnas väljaandele, et hea palga määratlemisel mängivad rolli nii elukoht, töökogemus, haridus, sektor, elustiil kui ka isiklikud vajadused, mistõttu varieerub nägemus heast palgast erinevate inimeste vahel väga suurel määral.

Kõige parem palk Londonis

Värbamisagentuuride hinnangute ja ekspertide arvamuste põhjal võib samas öelda, et üldiselt loevad inimesed heaks palgaks riigi keskmisest kõrgemat palka. Ent see tähendab, et isegi Euroopa kõige jõukamates riikides leiab enamik inimesi, et nad seda ei teeni.

Euronews palus maailma ühe suurima personalifirma ManpowerGroup Suurbritannia haru tegevdirektoril Michael Stullil võrrelda keskmist karjääri tegevate valgekraede netopalku Euroopa suurriikide pealinnades. Tema sõnul makstakse nominaalselt kõige kõrgemaid palku Londonis, kus kontoritöötajate aastane netoteenistus jääb suure üldistusena 50 000 naela (59 455 €) kuni 70 000 naela (83 235 €) vahele. Berliinist laekub samasugust karjääri tegevale inimesele Stolli hinnangul aastas umbes 20 000 eurot vähem ning Rooma ja Madridi palgatasemed on omakorda veel madalamad.

Ent kui vaadata Euroopa Komisjoni 2023. aastal tehtud uuringut, mis uuris leibkondade rahulolu oma finantsolukorraga erinevates Euroopa pealinnades, olid Saksamaa pealinna elanikud oma finantsolukorraga märgatavalt enam rahul kui Londoni inimesed. „Kuigi Berliini elamiskulud on viimastel aastatel tõusnud, on seal endiselt soodsam elada kui Londonis või Pariisis,“ selgitas Stoll.

Tallinlased on rahul

Üldiselt järeldus Euroopa Komisjoni tellitud uuringust siiski, et kõrgetest elamiskuludest hoolimata olid edetabeli eesotsas ikkagi Euroopa jõukamad riigid. Esikohale platseerus Luksemburgi pealinn Luxembourg, kus oma finantsilise seisuga oli rahul 87% leibkondadest. Järgnesid Oslo (85%), Kopenhaagen (83%), Stockholm (82%) ning Berliin ja Viin (79%). Kui üldiselt läheb pealinlaste rahulolu üsna hästi kokku üldise ostujõuga riigis, siis Tallinna puhul see nii ei olnud. Eesti pealinn sai Euroopa Liidu pealinnade nimistus 10. koha, kuigi ostujõu poolest oli Eesti riik tervikuna EL-is mullu alles 23. kohal.

Oma finantsolukorraga on rahul 74 protsenti tallinlastest, mida on vaid üks protsendipunkt vähem kui Helsingis. Riia vastav näitaja oli kõigest 58 protsenti ning Vilniusel 69 protsenti.

Kõige vähem on Euroopa Komisjoni andmetel oma finantsolukorraga rahul Kreeka majapidamised. Pealinnas Ateenas oli enda leibkonna rahandusliku seisuga rahul vaid 39 protsenti inimestest.