Liiga suur osa meie tööealisest elanikkonnast on tänaseks riigi palgal, mis ei ole enam kuidagi jätkusuutlik. Viimase kolme aasta jooksul on riigi teenistusse lisandunud ligikaudu 3900 uut töötajat.

Eurostati andmetel on viimase kahekümne aasta jooksul Euroopa Liidu riikidest kõige märkimisväärsemalt suurenenud valitsussektori tööhõive osakaal Eestis, Horvaatias ja Rumeenias. 2020. aastaks oli Eesti riigi palgal juba 23% tööealistest elanikest, millega olime Rootsi, Taani ja Soome järel neljandal kohal. Euroopa keskmine on samal ajal 16% ning püsinud viimased aastakümned samas suurusjärgus.

Massiline personali värbamine

Seejuures värbab riik kõige hoogsamalt just kõrgepalgalisi IT-töötajaid. Riigi seitse IT-maja – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RmIT), Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), Riigi IT Keskus (RIT), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) ning Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) – on suurendanud oma personali umbes 15% aastas. Kui viis aastat tagasi töötas neis asutustes kokku umbes 800 inimest, siis nüüdseks on seal juba 1700 IT-spetsialisti. Näiteks SMIT-i töötajate arv on kasvanud suuremaks kui üheski erasektori IT-ettevõttes, tekitades olukorra, kus riigi asutused on muutunud üheks suurimaks konkurendiks IT-tööjõu turul. Lisaks suurtele infotehnoloogiakeskustele paisuvad nagu pärmitainas ka erinevate riigiasutuste IT-osakonnad.

Samas on Eesti majandus olnud kolm aastat languses ning see mõjutab ka IT-sektorit. IT-ettevõtted on raskustes, kuna nende kliendid on kaotanud suure osa oma investeerimisvõimekusest. Nüüd suunab ka riik märkimisväärse osa IT-tellimustest oma arendusmajadesse, jättes erasektori ettevõtted ilma olulistest lepingutest ja vähendades nende töömahtu.

Probleem ei piirdu ainult tellimuste äravõtmisega – IT-majad solgivad ka konkurentsi, kuna eraettevõtted ei suuda praeguses majanduskeskkonnas sammu pidada riigi kaks korda kiirema palgakasvuga. Selle asemel, et palgata üha rohkem arendajaid, analüütikuid ja testijaid, võiks riik osta nende teenuseid vajaduspõhiselt erasektorilt, samamoodi nagu tellitakse teede asfalteerimist, bussitransporti, koolide toitlustust ja muid teenuseid eraettevõtetelt. Riik peaks keskenduma sellele, et olla parem tellija ja omanik, mitte astuma eraettevõtlusega turule konkureerima teenuste osutajana. Paraku on riigiasutused ja ministeeriumid IT-valdkonnas endiselt ebapädevad tellijad.

Erasektor on palju efektiivsem

Praegune riigi tegevus on viinud selleni, et IT-majadest on kujunenud omamoodi monopolid, kuna ministeeriumid ja nende allasutused on kohustatud teenust üksnes neilt tellima. Seda isegi siis, kui avatud turul pakuks mõni eraettevõte seda märksa kvaliteetsemalt ja soodsamalt.

Eraettevõtted ei saa küsida arendus- või haldusteenuste eest rohkem raha, kui on riigihankelepingus ette nähtud. Samal ajal neelab riik eelarve ületamise hõlpsasti alla, kui ministeeriumitele kuuluvad IT-majad lähevad oma teenustega üle eelarve, sest sisemiste ressursside kasutamise üle ei peeta kuigi täpset arvestust.

Konkurentsi puudumise tingimustes ei ole IT-majadel motivatsiooni pakkuda head teenust ning teenuse saajal puudub võimalus nõuda kvaliteeti ja teostada kontrolli. Erinevalt erasektorist ei ole riigiasutustel võimalik teineteist hageda, kui tööd tehakse halvasti või hilinemisega. Seega ei ole keegi tegelikult vastutav tehtud vigade või eksimuste eest, mis toob kaasa ebatõhususe ja raiskamise.

Kokkuvõttes saab tõhus IT-arendus, -hooldus ja -haldus toimuda vaid turutingimustes, kus konkurents hoiab hinnad madalal ja kvaliteedi kõrgel. Riigi suurim probleem IT-valdkonnas seisneb selles, et riik on halb omanik, nõrk tellija ja kehv planeerija. Nüüd asutakse lisaks ka üha suuremate ampsudega halba teenust osutama. Kodanikena maksame selle kõik kinni.

Mina soovitan ministeeriumitele palgata oma IT-majadesse tugevaid portfelli-, programmi- ja projektijuhte ning erinevate valdkondade teenuste juhte. Riigi IT-lahenduste loomine ja haldamine tuleks aga sisse osta turukonkurentsi tingimustes.