SEB maakler: Eesti võlakiri oli populaarne, aga Itaalia oma purustas rekordi

Itaalia riigi võlakirjaemissioon illustreerib hästi praegust olukorda, kus investoritel on huvi lukustada pikemaks ajaks võrdlemisi magus tootlus, kirjutab SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur turuülevaates.

Viimasel ajal on palju meediakajastust saanud nüüdseks juba lõppenud Eesti riigivõlakirjade emissioon. Lisaks meie põnevale kapitaliturgude arengule on suuri summasid kaasamas ka teised riigid. Kohati jääb mulje, et tänu oluliselt suurema ja tuntuma riigi staatustele ning arenenumatele kapitaliturgudele, on Euroopa suurriikide oksjonid märgatavalt ülerahvastatumad, kui oli meie kohalik emissioon.

130 miljardi eurone huvi

Selle nädala alguses leidis aset Itaalia kohalike riigivõlakirjade oksjon, mille käigus kaasati investorite raha kolmekümneks aastaks. Kui eesmärk oli koguda pakkumisi 8 miljardi euro jagu võlakirju, siis investeerimisjärgu piirimaile jäävad pika perioodi riigivõlakirjad märgiti enam kui 16 korda üle. Kogu huvi ulatus 130 miljardi euroni, mis on riigi jaoks ka rekord.

Suurema huvi üheks teguriks oli emitent ise, kuid sellele lisaks pakkusid ka emiteeritud võlakirjad võrdlemisi magusat tootlust. 8 miljardi suurust võlakoormat hakatakse teenindama 4,3%-se intressiga. Turuosaliste hinnangul oli emissiooni näol tegu hea võimalusega fikseerida võrdlemisi kõrge tootlus pikaks perioodiks ning langevate intresside keskkonnas. Järelturul on võlakirjad hind tõusnud pea 2%.

Võlakirjad armastavad intresside langetusi

Ajalugu on näidanud, et keskpanga intressi langetustsüklid on toonud turgudele palju volatiilsust. USA näitel on langetustsükli esimesele langetusele järgnenud aktsiaturgudel kas suured tõusud või langused. Viimase kaheksa tsükli jooksul on kolmel (1987, 2001, 2007) aastal peale Föderaalreservi esimest intresside langetust aktsiaturud langenud kahe kuu jooksul keskmiselt 10%. Ülejäänud viiel korral on kahe kuu keskmiseks tootluseks kujunenud +10%.

Võlakirjadega on lugu olnud aga palju sirgjoonelisem. USA riigivõlakirjade näitel on kaks kuud enne esimest langetust riigivõlakirjade hinnad tõusnud 3% ja järgneva kahe kuu jooksul keskmiselt veel 4%. Neil kolmel korral, kui aktsiaturge tabas keskmiselt 10%-ne langus, tõusid USA riigivõlakirjade hinnad kahe kuuga 3%.