Nimekad ettevõtjad peaministrile saadetud kirjas: me ei saa lämmatada tulekahju veel suurema tulekahju tekitamisega

Tuntud Eesti ettevõtjad teatavad valitsusele saadetud pöördumises, et on nõus riigikaitsesse panustamisega.

„Mõistame täielikult meie vajadust tõsta kaitsevõimekust, oleme sellesse panustanud ja soovime panustada ka edaspidi. Samuti tajume riigieelarve keerulist rahalist seisu. Seetõttu on meie ettepanekud kantud soovist mitte kahjustada Eesti konkurentsivõimet ning pikaajalisi väljavaateid. Me ei saa lämmatada tulekahju veel suurema tulekahju tekitamisega,“ kirjutavad ettevõtjad peaminister Kristen Michalile (Reformierakond) edastatud ühises pöördumises.

Kirjale on alla kirjutanud Eesti ettevõtjad: Markus Villig, Erkki Raasuke, Martin Villig, Toomas Annus, Taavet Hinrikus, Rain Lõhmus, Allan Martinson, Priit Põldoja, Sten Tamkivi, Priit Lepasepp, Ahti Heinla, Viljar Arakas, Madis Toomsalu, Kristina Siimar, Kaarel Kotkas, Martin Kruus, Kalle Kiigske, Heiti Hääl, Taavi Kotka.

Avaldame ettevõtjate ettepanekud täies mahus:

„Eristada praeguses kobarkriisis kaitsevõimekuse tagamine ja riigirahanduse stabiliseerimine. Kaitsevajadus on välise keskkonna muutusest kantud vajadus, mida meil ei ole võimalik ignoreerida. See on olukord, milleks on erakordselt hea, et me oleme hoidnud senise riigi laenukoormuse madalana. On vägagi asjakohane kasutada hüppeliselt kasvanud kaitsekulutuste kasvu finantseerimiseks välislaenu ja tasandada selle tagasimaksmine üle inimpõlvkonna. Laenuga ei tohi aga finantseerida meie jooksvaid tuludest suuremaid kulusid.

Pidurdada ja vajadusel peatada riigieelarve indekseeritud kasv. Ettevõtjatena oleme korduvalt pidanud oma kulutused üle vaatama ja neid vähendama: seda on valus teha, kuid need sammud on möödapääsmatud ning tagavad peatselt stabiliseerumise, seejärel juba kasvamise. Me oleme seda teinud ja kogenud.

Alles jätta vaid riigi kõige väärtuslikumad ja kriitiliselt vajalikud valdkonnad. See ei tähenda riigi suretamist, vaid vastupidi: riiki defineeriva tuuma hoidmist. Mis täpselt need valdkonnad on, on muidugi rahva poolt valitud poliitikute otsustada. Me kõik tahaksime suuta, omada ja teha kõike, kuid see pole võimalik – tuleb otsustada, mis on olulisim ja hoida seda seejärel veelgi suurema hoolega.

Tõsta piiratud perioodiks makse tuludelt (ehk väljundilt nagu kasum, kapitalitulu ja dividendid). Tulude maksustamine tabab ühiskonna nõrgemaid kihte ehk laiemat vundamenti kõige vähemvalusalt, andes ühtlasi valitsusele otsuste tegemiseks hädavajaliku baasi. Ühiskonna jõukamad kihid, sealhulgas allakirjutanud, on korduvalt väljendanud nii sõnades kui tegudes oma valmisolekut panustada riiki senisest rohkem. Me ei tee ettepanekuid teistele täitmiseks, me ise saame kandma nende peamist koormat.

Maksustada väljundeid (mitte sisendeid) ja lähtuda maksukoormuse suurendamisel tänasest maksubaasist. Tervitasime härra peaministri sõnumit kiirustava „maksufestivali“ lõpetamisest, kuid paraku ei ole see veel teostunud, vaid jätkub uue ja suurema hooga. Sisendite maksustamine (milleks on kapital, tootmisvara, materjal, energia, tööjõud) mõjutab negatiivselt kõiki ettevõtteid, paljud peavad tõstma toodete ja teenuste hinda, mis omakorda kutsub esile inflatsioonilaine. Eriti kiiresti kanduvad tarbijani suurte põhivaradega valdkondades toimuv (elektrivõrgud, kaugküte, gaasivõrgud, veevärk), mis omakorda toob kaasa järgmise hinnaralli ja inflatsiooni taasplahvatuse.

Loobuda bilansi- või omakapitalipõhisest maksustamisest. Selle maksu tagajärjeks on Eesti konkurentsivõime dramaatiline vähenemine. Kui me viime sisse maksu, mis on suunatud kapitalimahukate ettevõtmiste peletamisele, jääme ilma kõige ambitsioonikamatest süvatehnoloogia-investeeringutest ja kõige olulisematest tulevikutööstustest nt energiatootmises ja julgeolekus. Meil on väikese riigina väga vähe eeliseid osalemaks Euroopas just praegu toimuvas konkurentsis nende tulevikutööstuste pärast. Bilansipõhine maksustamine võtab igasuguse lootuse, et siia investeeritaks ja Eesti jääb teistest riikidest lihtsalt maha. Me oleme juba kaotanud mõned suurettevõtted ja bilansipõhine maksustamine ainult kiirendab seda kahjulikku protsessi. Oleksime kaotajad mitte minevikus ega olevikus, vaid tulevikus, mille viljad jäävad meie lastele ja lastelastele.“

Ettevõtja Sten Tamkivi oli üks neist, kes peaministriga täna hommikul kohtus. Ta sõnas Delfi Ärilehele, et kohtumine läks tema hinnangul hästi. „Pakkusime valitsusele, et oleme valmis ise kaasa lööma ja igasuguseid makse maksma ning ettevõtlust puudutavates aruteludes kaasa lööma,“ ütles Tamkivi. Ta lisas, et peaminister võttis selle info ja abipakkumise hästi vastu. „Eks näis, kuidas see koostöö tegelikult toimida saaks.“

Tamkivi sõnul on tõenäoline, et valitsus hakkab maksustama väljundeid, mitte sisendeid, mis oli ka ettevõtjate üheks palveks peaministrile. „Meie peamine ettepanek oli see, et ei räägitaks üksikutest maksudest ja nende protsenditest, vaid vaadata neid täiskomplektina koos laenude ja kärbetega. Me tahaks, et oleks mingi koostöövorm valitsusega, näiteks luues nõuandekoja, kus ettevõtjad saaksid valitsuse plaanides kaasa rääkida,“ kirjeldas Tamkivi.