Eelmisel nädalal pidi Lätis toimuma pressikonverents Rail Balticu Lätit läbiva trassi esimese etapi ehituse tutvustamiseks. Üritus jäeti aga viimasel hetkel ära, kuna projektis tehti taas muudatusi. Kuigi Rail Baltica etappideks jagamise stsenaariumide väljatöötamisele on Lätis kulunud juba üle pooleteise aasta, pole endiselt selge, mida 2030. aastaks valmiv esimene etapp täpselt hõlmab.

Läti Televisiooni saate „De Facto“ andmetel kaaluvad lõunanaabrid praegu Rail Balticu ehitamist jupikaupa. Läti rahvusringhääling kirjutab, et Eesti prioriteet on Tallinn-Pärnu ühendus ning Pärnu-Riia lõigu välja ehitamine on keskkonnamurede tõttu ajagraafikust maas. Seega kaaluvat ka Läti enda plaanide muutmist.

„Kõige tõenäolisem on, et Rail Baltic alustab opereerimist lõikude kaupa. Esialgu võib see tähendada marsruute nagu Tallinn-Pärnu. Meie puhul loodame, et enne kogu trassi valmimist saaks rongiliikluse avada Riia lennujaama ja Kaunase vahel,“ sõnas minister.

Riia lennujaama ja Kaunase vahelise lõigu hinnanguline maksumus on taristuministri sõnul 1,1-1,2 miljardit eurot. „Seda tuleb vaadata kontekstis, kas ühendame projekti Riia ümbersõiduga,“ lisas Briškens, rõhutades, et lõplik maksumus sõltub ka rahastamismudelist.

Rail Balticu kulud on Lätis aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Näiteks Riia keskjaama ehituskulud on tõusnud 2017. aastal kavandatud 200 miljonilt eurolt 888 miljoni euroni. Riia lennujaama raudteejaama maksumus on kasvanud 237 miljonilt 399 miljoni euroni.

Samas on leitud ka kokkuhoiuvõimalusi. Näiteks avastati, et varem planeeritud müratõkkeseinad olid ülemäärased, varjates reisijate eest isegi maastikuvaate. „Müratõkete ümberprojekteerimine toob märkimisväärset kokkuhoidu,“ kinnitas projekti elluviija EDzL-i juhatuse esimees Ēriks Diļevs, jättes täpsemad numbrid siiski avaldamata.