Salmil on ligi kahe aastakümne pikkune kogemus kaitsevaldkonnas, sh on ta töötanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktorina ning viimati kaitseministeeriumi kantslerina.

„Tegevjuhi otsinguil soovisime leida kedagi, kellel oleks sügav arusaam kaitsevajadustest, juhtimiskogemus Euroopa tasandil, terav ohutaju ning tugev ettevõtlik ellusuhtumine,“ ütles Taavi Madiberk, Frankenburgi kaasasutaja. „Kusti vastab kõigile nendele kriteeriumidele. Tema mõju on selgelt näha viimastes ELi kaitsealgatustes, sealhulgas relvaabina Ukrainale. Eestis on ta olnud praktiliselt kõikide viimaste aastate kaitsealgatuste arhitekt.“

„Järgmise sõja võitmine on olnud minu missioon kogu mu karjääri jooksul. Frankenburg pakub ainulaadset võimalust seda tööd jätkata, et arendada tehnoloogiaid, mis aitavad võita järgmise sõja,“ ütles Salm.

2024. aastal asutatud Frankenburg Technologies on kaitsetehnoloogia ettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Ukrainas, keskendudes uuenduslike, masstootmiseks valmis õhutõrjerakettide arendamisele ja tootmisele.

Alates septembrist asus endine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem tööle samas ettevõttes strateegilise nõustajana. Lisaks töötab ettevõttes ka Veiko-Vello Palm, kes on juhatuse liige.

Salm lahkus suve lõpus kaitseministeeriumist

Kusti Salm esitas suvel kaitseministeeriumist lahkumisavalduse, sest valitsus ei suutnud leida lisaraha laskemoona ostmiseks.

„Viimased kolm aastat on olnud teguderohke aeg. Eeskätt olen tänulik oma meeskonnale nii ministeeriumis, kaitseväes, Kaitseliidus, riigi kaitseinvesteeringute keskuses, kaitseressursside ametis, välisluureametis kui ka Eesti sõjamuuseumis. Riigikaitset arendab üle aegade kõige tugevam meeskond. Mul on olnud ka harukordne au töötada koos peaminister Kaja Kallasega, kes on olnud nii NATO kui ka Euroopa kaitsepoliitika rahvusvahelise kaaluga eestvedaja. Ühtlasi soovin tänada Kalle Laanetit ja Hanno Pevkurit, kes kaitseministritena andsid mulle võimaluse kantslerina riigikaitse arendamisse panustada,“ ütles Salm toona.

„Kaja Kallase valitsused on teinud riigikaitsest oma selge prioriteedi ja riigikaitsekulud on tänu sellele kasvanud. Täna liigub Venemaa oma sõjamasina arendamisel kiiremini kui Eesti ja koos liitlastega suudab sellele vastata. Minu hinnangul vajame lähiajal julgeolekut pikaajaliselt mõjutavaid poliitilisi otsuseid, eeskätt 1,6 miljardi euro eest investeeringuid kriitilise laskemoonapuudujäägi likvideerimiseks,“ selgitas Salm.