„Renoveerimine on vajalik hoonete süsinikujalajälje vähendamiseks, kuid ühtlasi aitab inimestel kokku hoida kommunaalkulude pealt. Kortermajade renoveerimine on ühistutele suur investeering, mis tõstab oluliselt elanike heaolu. Et kaua oodatud toetus jõuaks riigi igasse nurka ja Eesti inimesed saaksid elada kvaliteetsetes ja soojapidavates kodudes ka suurtest linnadest väljaspool, pöörame seekord erilist tähelepanu toetuse regionaalsele jaotusele,“ lausus taristuminister Vladimir Svet.

Üle-Eestilise 170 miljoni eurose meetme eelarvest suur osa jagatakse maakondade kaupa, võttes aluseks piirkonna korterite maksumuse, nende arvu ning leibkondade brutosissetuleku. Tavalise renoveerimise korral on toetus olenevalt korteriühistu asukohast 30–50 protsenti. Kõrgemate toetusemääradega soositakse lifti ehitamist, kuni 17 korteriga hooneid, kultuuriväärtusega hooneid ning kvaliteetset tehaselist rekonstrueerimist. Uues voorus saavad ka munitsipaalkorteritega majad taotleda toetust teiste korteriühistutega samadel tingimustel.

Lisaks avaneb eraldi 15 miljoni euro suurune voor Ida-Virumaa korteriühistutele, kus on toetus tervikrenoveerimisel 70 protsenti. Toetust tõstab veelgi tehaseline renoveerimine, naabruskonna renoveerimine või lifti lisamine.

Rohkem rõhku Ida-Virumaale

„Paneme toetusraha abil rohkem rõhku Ida-Virumaale, kahe meetmega kokku panustame sealsetesse korterelamutesse seekord lausa 25 miljonit eurot. See on vajalik, et ka Ida-Virumaal saaks renoveerimine hea hoo sisse. Sealsete kohalike omavalitsuste juhid kinnitasid mulle samuti, et riigipoolne toetus renoveerimisele on maakonda väga oodatud. Õiglase ülemineku fondi abil on seni panustatud eelkõige piirkonna ettevõtlusse arengusse, kuid selle kõrval on väga oluline, et lisaks uutele töökohtadele oleks inimestele pakkuda ka kvaliteetseid elamispindu,“ sõnas minister Svet.

Kuna rekonstrueerimistöödega soovitakse üha enam terviklahendusi ning need on ajas läinud keerulisemaks, mahukamaks ja kallimaks, aitab korteriühistutel hankeid korraldada ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS).

Mõlema meetme taotlusvoorud avanevad oktoobri teises pooles, lähiajal annab EIS eraldi teada toetuste täpsemast korraldusest. Toetuste tingimustega saab peagi tutvuda ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse kodulehel.

Üle-Eestilist 170 miljoni euro suurust taotlusvooru rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Ida-Virumaa 15 miljoni suurust meedet rahastatakse õiglase ülemineku fondist. Vaata lisateavet kliimaministeeriumi kodulehelt!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena