Eesti riigi võlakirjadega kauplemise algus tõi anomaalse tehingu

Täna algas Eesti riigi võlakirjadega kauplemine, kui kokku tehti 29 tehingut kogusummas 149 829 eurot.

Kui märkimishinnaks oli 100 eurot, siis esimene tehing tehti 104 eurose niinimetatud puhta hinna (clean price) juures. Puhas hind on hind, mis ei võta arvesse kogutud intressi. Kuivõrd võlakiri on juba „päeva tööd teinud“, siis tänaseks oli kogunenud intressiks 0,0275%, mida arvestatakse tegeliku tehingu hinna sisse. See tähendab, et tegelikult maksti ühe võlakirja eest 104,028 eurot (turuhind ehk dirty price).

Seega teenib võlakirja ostja terve kaheaastase võlakirjaperioodi peale vaid umbes 2,6 eurot ehk tootlus aegumiseni (yield to maturity) on 1,3% aastas. Ilmselt on see summa väiksemgi veel, kuivõrd Eesti pankades on võlakirjade puhul miinimumtehingutasuks 1 euro. Lihtsustatult maksis ostja võlakirja eest üle, kuid kuna antud juhul vahetas selle hinna juures kätt vaid üks võlakiri, siis suurt vahet sellest ei ole: tänasest keskmisest turuhinnast maksti umbes 2,5 eurot rohkem.

Nii polnud ülejäänud tehingute puhul hind sedavõrd kõrge, keskmiseks puhtaks hinnaks kujunes 100,65 eurot. Sealjuures oli ordereid püsti nii ostu- kui müügipoolel. Näiteks oli kella 15 seisuga ostuordereid üleval kokku ligi 1,9 miljoni euro eest (hinnavahemikus 91,83-100,61 eurot, puhas hind) ning müügiordereid natuke enam kui 70 000 euro ulatuses (hinnavahemik 100,75-108 eurot).

Riigivõlakirjade pakkumine lõppes eelmisel nädalal, millest oli võimalik osa võtta ka jaeinvestoritel. Kokku emiteeriti 2 miljonit võlakirja nimiväärtusega 100 eurot ehk investoritelt kaasati 200 miljonit eurot. Kui kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni, siis jaeinvestorid märkisid võlakirju 29 miljoni euro eest. Kokku osales pakkumises 28 kutselist ja 7304 jaeinvestorit.

Võlakirjadelt makstakse fikseeritud intressi 3,3% aastas, väljamakse tehakse kord aastas. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 16. september 2026.