Eesti majanduse olukorrast on viimasel ajal palju räägitud, kuid on tõsiasi, et viimase kahe ja poole aastaga on meie majandus langenud ligi 6%. SKP-d ühe elaniku kohta mõõtes oleme ühte koroonakvartalit välja arvates tagasi ligi 6 aasta taguses ajas ehk 2018. aasta lõpus. Meie lõunanaabrid lätlased ja leedulased liiguvad seevastu vastupidisel kursil ning ka euroalal tervikuna on majandus sel perioodil kasvanud 2,7%.
Kvartaalses arvestuses pöördub majandus aasta lõpus väikesele kasvule, kuid aasta kokkuvõttes lõpetab meie majandus punases.
Oodatud majanduse tugev kasvufaas on väheste investeeringute, võimalike maksutõusude ja kärpeplaanide tõttu edasi lükkunud.
Jätkuv ebakindlus ja oodatavad uued maksutõusud hoiavad peresid ja ettevõtteid kokkuhoiurežiimil, mis ei lase teha kaugelevaatavaid otsuseid.
Meie väliskaubandus jätkab kiratsemist. Meie peamistel eksporditurgudel on küll näha teatavat taastumist, kuid seda ennekõike teenusmajanduses ja mitte niivõrd meile olulises töötlevas tööstuses. Meie kõrge palgakasv on söönud vahepeal ekspordi konkurentsivõimet.
Eestis on lahendamata pikaajalised majanduskasvu ja riigieelarve väljakutsed.
Luminori sügisese majandusprognoosi kohaselt on väheste investeeringute, kärbete ja maksutõusude tõttu oodata tuleval aastal Eestile vaid 1%-st majanduskasvu, mis jääb kaugele meie potentsiaalist. Kuigi majandus on pärast mitu aastat kestnud langusest lõpuks taastumas, toimub see oodatust aeglasemalt ning kõrge inflatsiooniga. Seejuures pakub laenuintresside alanemine loodetust väiksemat leevendust ning kõige selle koosmõjul jäävad nii pered kui ettevõtted kokkuhoiurežiimile.
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul peatus Eesti majanduslangus tänavu teises kvartalis – võrreldes esimese kvartaliga – ning tööpäevade arvuga korrigeeritult oli märgata väikest kasvu. „Kvartalivõrdluses võib eeldada kasvu ka aasta viimastes kvartalites, kuid sellegipoolest lõppeb tänavune aasta kokkuvõttes 1%-se majanduslangusega,“ ütles ta.
„Arvestades eesootavaid maksutõuse ja praeguse seisuga ära jäävat järgmise aasta tulumaksumiinimumi rakendumist kõigile, on majapidamised jätkuvalt kokkuhoiurežiimil. Ka ettevõtted on järgmiseks aastaks tegemas kulude kokkuhoiu ning hinnatõusu plaane,“ rääkis Uusküla. „Kuigi meie peamistel välisturgudel on hakanud paremini minema, ei tule taastumine esmalt meile kõige olulisemast tööstussektorist, mistõttu jätkab ka väliskaubandus järgmisel aastal kiratsemist.“
Kuna investeeringuid on tehtud vähe ning 2025. aastal ootavad ees mitmed riigipoolsed kärped ja maksutõusud, siis on ka neil majanduskasvu vähendav mõju. Seetõttu prognoosib Luminor järgmisel aastal 1% SKP kasvu, mitte 3%, nagu kevadises prognoosis välja toodud.
Samal ajal on Uusküla sõnul Eestil jätkuvalt palju väljakutseid nii rohelise ülemineku, vananeva ühiskonna, tervishoiu, hariduse, sotsiaalvaldkonna ja paljude teiste valdkondade pikaajaliste probleemidega, mida praegused maksumuudatused pole arvesse võtnud. „See tähendab, et jätkuvalt on laual lahendamata põhiküsimused,“ märkis ta.
Eesti on kallimate riikide „klubis“
Luminori peaökonomisti sõnul on Eestis langeva majanduse kõrval olnud põhitähelepanu hinnatõusul – võrreldes 2019. aasta detsembriga on hinnad meil kasvanud 40% ehk täpselt kaks korda enam kui euroalal tervikuna.
„Sellega jõudis Eesti tarbijahindade tase möödunud aastal 97,9%-ni Euroopa Liidu keskmisest, kus on nüüd Eestist kallimaid riike vähem kui meist odavamaid riike,“ rääkis Uusküla. „Ehkki inflatsiooni tipunäitajatest oleme alla tulnud, on siinsete hindade tulevikuväljavaade jätkuvalt tõusvas trendis. Hindu tõukasid tagant suvised kõrged elektrihinnad ning uute maksutõusude ootuses on ettevõtjad märksa vähem valmis hindu alandama. Samuti on palgakulude kasv panustamas kõrgematesse hindadesse.“
Tänavuseks hinnatõusuks prognoosib Luminor 4% ehk protsendipunkti võrra enam kui kevadel oodatud. 2025. aasta inflatsiooninäitaja on Luminor tõstnud varasema 1% pealt 5% peale.
Madalam laenukulu palju leevendust ei too
Sel suvel on laenuintressid, sh paljude kodulaenude aluseks olev 6 kuu euribor, märkimisväärselt langenud ning oodata on jätkuvat intresside alanemist. Eelduste kohaselt jõuab euribor aasta lõpuks 3% juurde.
„See on protsendipunkti võrra madalam kui mullu suvel. 100 000-eurose kodulaenu võtnud perele tähendab see 50 euro võrra väiksemat kuist laenumakset,“ rääkis Uusküla. „Samas on inflatsioon ära söönud kogu viimaste aastate palgakasvu. Et ka hinnad jätkuvalt kasvavad, siis intresside alandamine nii suurt leevendust ei too, kui varasemalt oodatud.“
Palgad ja tööpuudus
Ehkki Eesti keskmine palk ulatus tänavu teise kvartali seisuga esimest korda ajaloos üle maagilise 2000 euro piiri, on palgakasv viimase aasta jooksul oluliselt aeglustunud ning jaguneb sektorite vahel väga ebaühtlaselt. Tänavuseks aastaks prognoosib Luminor 7%-st nominaalpalga kasvu.
„Ettepoole vaadates näeme ilmselt palkade kasvu jätku, ent seda raugevas tempos. Eelkõige näeme palgakasvu teeninduses. Töötlevas tööstuses võib suuremat palgakasvu näha vaid kas uute eksporditurgude avanemisel või töötajate arvu vähendamisel,“ märkis Luminori peaökonomist.
Tööpuudus on Eestis püsinud mõõdukalt madalal tasemel, kuid tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus seni euroala võrdluses madalamal püsinud tööpuudus on kõrgemal kui eurotsooni riikides keskmiselt – teise kvartali lõpu seisuga oli meie tööpuudus 7,6%.
„Viimati oli meil tööpuudus euroala keskmisest kõrgem 2012. aasta alguses, mil taastusime eelmise suure kriisi 20% suurusest tööpuudusest. Taaskord on meie majanduslangus suurem ja ka tööpuuduse määr tõusnud üle euroala keskmise,“ rääkis Uusküla. „Paljuski tõstab meie tööpuuduse näitajaid Ukraina sõjapõgenike sisaldumine üldises tööjõuturustatistikas, kuid teatavat töötuse kasvu võib täheldada ka kohalike seas.“
„Perede eelarved on nii suure surve all, et ühe perekonnaliikme sissetulekust pikaks perioodiks ei piisa. Selle aasta tööpuuduse määr tuleb oodatust suurem ehk 8% juurde. Väiksema majanduskasvu tulemusel jääb see ka järgnevatel aastatel kõrgemaks – jäädes 8% juurde järgmisel ja alanedes 7%-ni ülejärgmisel aastal,“ lisas Uusküla.
Lenno Uusküla sõnul meenutab Eesti majanduses ja ka riigirahanduses toimuv veidi kunagise kultusfilmi „Mehed ei nuta“ süžeed, kus käimas on suur toimetamine, kuid eesmärk on segane ja koostööd napib.
„Eesti perede ja ettevõtete kohta võib õnneks kasutada filmist tuttavat tsitaati „Teil peab raudne tervis olema, et sellele kõigele vastu peate!“. Nii palju ebakindlust on meie lähiajaloos vähe olnud,“ rääkis Uusküla. „Et Eestis tööpuudus nii väike on ja palgad tõusevad, tähendab, et kuskil on midagi veel hästi ja veel on lootust parema tuleviku jaoks.“
