Minister Erkki Keldo kohtumisel ettevõtjatega: majanduse kasvule pööramine on selle valitsuse prioriteet
(16)
Eile toimunud ümarlaual ettevõtlusorganisatsioonidega ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, et majanduse konkurentsivõime tõstmine on võimalik vaid koos ettevõtjatega ning selleks pannakse paika igaks aastaks tegevuskava. Ettevõtjad omakorda pakkusid abikätt sihtide ja eesmärkide seadmisel.
„Eesti majanduskasv on meie riigi konkurentsivõime ja jätkusuutliku arengu alus. Mõistmine, et majanduse heast käekäigust sõltuvad ka kõik teised riigi hüved, on jõudnud laiemale pinnale ja siit on hea üheskoos edasi minna, et leppida kokku iga-aastased vahe-eesmärgid ja tegevused nendeni jõudmiseks,“ sõnas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Aasta lõpuks valmivasse 2025. aasta tegevuskavasse koondatakse konkreetsed, selged ja mõõdetavad tegevused majanduse kasvule pööramiseks. Need tegevused jaotatakse seitsmesse plokki: investeeringud ja riskijulgus, tootlikkuse suurendamine, eksport ja äridiplomaatia, ressursid ja taristu, haridus- ja tööjõupoliitika, õiguskindlus ja bürokraatia vähendamine ning vastutustundlik majandus. Igal aastal viib majandus- ja tööstusminister tegevuskava valitsuskabinetti, et selle täitmisest ja uutest eesmärkidest sünniks valitsusülene kokkulepe.
Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime vajab parandamist
Kohtumisel tutvustas minister oma esialgseid mõtteid ning toimus sisukas arutelu majanduskeskkonna väljakutsete üle. Ettevõtjad tõid välja rea ettepanekuid ja näiteid valdkondadest, kus riik saaks ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimet parandada. Arutleti selle üle, kuidas lühendada planeeringutele ja loastamisele kuluvat aega, tõsta investeerimiskindlust ning ergutada tööstust läbi kohalike omavalitsuste motivatsiooni tõstmise ja tööstuse kuvandi muutmise. Nenditi, et investeeringute meelitamisel ja investeerimiskeskkonna loomisel tuleks vaadata ka neid ettevõtjaid, kes on oma investeeringutega juba täna Eestis olemas. Samuti arutleti erinevate riigi toetusmeetmete ning vanade tööstuspiirkondade ümberehitamise üle.
Tõdeti, et tootlikkuse tõusu panustavad nii riigi toetused teadus- ja arendustöötajate palkamiseks kui ka rakendusuuringud, mis toetavad ettevõtteid teadmusmahukate toodete ja teenuste arendamisel. Välja toodi ka riigi eeskuju vajalikkust, et aidata ettevõtjaid näiteks innovatsioonihangete referentside saamisel.
Lisaks arutati, kuidas tagada vajalike oskuste ja kvalifikatsioonidega tööjõud, konkurentsivõimelised energiahinnad ja kättesaadavus ning kuidas leida majanduskasvu ja keskkonna hoidmise vahel tasakaal. Räägiti ka sellest, kuidas vähendada bürokraatiat ja halduskoormust nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Kohtumisel osalesid Eesti Kaubandus- Tööstuskoja, Pangaliidu, Masinatööstuse Liidu, Infotehnoloogia Liidu (ITL), Toiduainetööstuse Liidu, Tööandjate Keskliidu, Keemiatööstuste Liidu, Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Elektroonikatööstuse Liidu, Turbaliidu, Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu, Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Meretööstuse Liidu, FinanceEstonia, AS Estonian Celli, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Mööblitootjate Liidu ning kliimaministeeriumi ja regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad.
