Repligen Estonia kiirendab oma tehnoloogia abil uute ravimite turulejõudmist

Biotehnoloogia arendus- ja tootmisettevõte Repligen Estonia OÜ avas mais Jüris uue kõrgtehnoloogilise kontori- ja tootmishoone, kus arendatakse vaktsiinide ning biotehnoloogiliste ravimite tootmise seadmeid suurtele ravimifirmadele üle maailma. Kõik masinad ja seadmed projekteeritakse ning ehitatakse algusest lõpuni valmis siinsamas Eestis.

Hetkel töötab Repligen Estonia meeskonnas 64 inimest, kellest suure osa moodustavad disaini-, mehaanika-, automaatika- ja tootmisinsenerid. „Kuna meie valdkond on spetsiifiline ning biotehnoloogia ja bioprotsesside valdkonna insenere on Eestis väga vähe, siis koolitame enamasti baasoskustega inimesi ise. Muidugi oleks suurepärane leida töötajaid, kellel on erialane taust ja töökogemus ravimitööstuses kasutatavate seadmete loomises,“ räägib Repligen Estonia tegevjuht Madis Unt.

Kuna Repligen Estonia kuulub USA börsil opereerivale korporatsioonile ja toodang läheb 100% ekspordiks, on ettevõtte töökeel inglise keel ja tööl on inimesi enam kui kümnest erinevast rahvusest. „Meie jaoks ei ole oluline inimeste rahvus või kultuuriruum, vaid tähtis on proaktiivne suhtumine, paindlikkus, julged ettepanekud ning pealehakkamine. Hindame töötajaid, kel on ideid ja tahtmist muudatusi ellu viia,“ ütleb Unt.

Ta lisab, et Repligenis ei vastata väljakutsetele või probleemidele kunagi eitavalt, vaid ettevõtte tugevus on vastuste otsimine ja leidmine. „Oleme tegutsenud kaheksa aastat, aga oleme endiselt muutuste ja kasvu faasis. Asjad muutuvad kiirelt ja kohanemine uute tuultega on üks töö osa,“ sõnab ta. „Me ei tee ühtegi lihtsat asja ega teosta allhanget. Oleme õige koht neile, kes otsivad põnevat tööd, keerukaid väljakutseid ja rahvusvahelist karjäärivõimalust. Üle maailma vajatakse biotehnoloogia insenere, kes oskavad mõelda kastist välja. Sõltuvalt ametikohast saavad meie inimesed palju reisida, kogeda erinevaid kultuure ja töökeskkondi. Korporatsioonil on müügikanalid üle maailma, peamiselt jõuavad meie tooted Euroopasse ja USA-sse, kusjuures viimane on selgelt meie fookus, sest USA-sse on koondunud 70% kogu maailma biotehnoloogiast.“

Undi sõnul ollakse Repligenis tulemustele orienteeritud ja paindlikud, aga samas nõudlikud. „Me ei loe töötunde, kuid ootame samasugust paindlikkust ka töötajate poolt – näiteks suuremat panust, kui on projekti tähtaeg kukkumas. Kuulame oma inimesi ja kõik saavad kaasa rääkida nii tööasjades kui ka tööürituste korraldamisel. Nii tuleb palju ägedaid ideid, kuhu kahe-kolmekesi arutades kunagi ei jõuaks. Omalt poolt pakume töökohaks uut, ligi 7500-ruutmeetrist keskkonnasäästlikku kontori- ja tootmishoonet, millele on paigaldatud päikesepaneelid ning kus taaskasutatakse vett. Töötajatele on avatud jõusaal, saun ja puhkenurgad ning lisaks pakutakse klassikalisi boonused, nagu Stebby spordikompensatsioon, kaugtöövõimalus, lisatervisekindlustus ja ägedad meeskonnaüritused.“

Järgmisel aastal on plaanis palgata uusi töötajaid tootearendusse, samuti tootmisoperaatoreid ja kvaliteediinsenere. Uues hoones on töökohti planeeritud umbes 200 inimesele. Tegevjuhi sõnul ei ole uute spetsialistide leidmine kerge, ent kes tööle on palgatud, see naljalt ei lahku. Palju häid töötajaid on leitud sisemiste soovituste kaudu, samuti LinkedIni abil ja otsevärbamiste teel. Repligen on huvitatud ka talendikatest noortest, seetõttu on osaletud messil Võti Tulevikku ja ollakse positiivsed praktikantide osas.

Kuidas sündis Eestisse ettevõte, mille ostis ära USA suur kontsern?

Aastaid tagasi sattus ameeriklasest rootsi juurtega ärimees Michael Gagne kuulama Silicon Valleys ühe Eesti ettevõtja ettekannet ja tal tekkis huvi Eesti kui kiiresti areneva innovaatilise ärikeskkonna vastu. Ta otsis üles oma kontakti Rootsis, kes viis ta kokku Madis Undiga, ja 2016. aasta sügisel asutati ettevõte Artesyn Biosolutions Estonia OÜ. Artesyn Biosolutionsi eesmärgiks oli arendada tooteid, mis aitaksid kriitilised ravimid turule senisest kiiremini ja muuta seeläbi need inimestele kättesaadavamaks.

„Michaelist sai tõeline Eesti fänn. Arendasime koos sisuliselt pisikesest garaažiärist rahvusvahelise tootmisettevõtte, palkasime insenere ja kasvasime iga aastaga – see on olnud vägev reis. Meil oli ja on usk, et meie töö aitab inimeste elukvaliteeti parandada ning annab võimaluse elada,“ ütleb Unt. Mõni aasta tagasi tekkis ettevõtte vastu huvi Repligen Corporationil, mis on andnud võimaluse veel paremini areneda ning kasvada.

Madis Unt on olnud ettevõtte tegevjuht selle loomisest peale ja praeguseks on ta lisaks ka Repligen Corporationi asepresident süsteemide ja tehnoloogia arenduse alal. Seoses uude tehasesse kolimisega on ettevõttel käes jälle suur muutuste aeg, tulemas on uusi ametipositsioone ning uusi kliente ja tellimusi. „Koroonaaeg oli meie sektori jaoks väga edukas, sest ravimite ja vaktsiinide areng sai sisse väga suure hoo. See tõi kaasa muutused meditsiinimaailmas: loodud on uusi tehnoloogiaid ning biotehnoloogia osa ravimitööstuses areneb eriti kiirelt, muutes nii tööstust, seadmeid kui ka turgu,“ selgitab tegevjuht.

Ta lisab, et nii Repligen kui ka selle eelkäija on olnud alati innovatsioonikesksed. „Emaettevõtte poolt on meile antud palju vabadust ise tegutseda, olla isemõtleja. Meie eelis on, et me ei ole inseneribüroo ega allhankija, vaid inseneridel on võimalik oma silmaga näha, kuidas nende uuenduslikud ideed ehitatakse reaalselt valmis ning need jõuavad klientideni. Kontserni eripära on kiire kasv ja avatud vaade. Igal aastal on Repligen Corporation ostnud mõne uue ettevõtte, et laieneda ning kasvada.“

Maailm liigub personaalsete ravimite suunas

Repligen Estonia tegevusala on toota tehnoloogiat biomeditsiinisektorile. „Mida tõhusamaks ja optimeeritumaks me masinaid teeme, seda kiirem on ravimite ja vaktsiinide tootmine ning seda väiksem on jääde, sest väheneb nii vee- kui ka energiakulu. 2011. aastal ilmunud uuringu andmetel kestab keskmise ravimikandidaadi teekond laborist apteeki 15 aastat, aga koroonakriis näitas võimalusi kiiremaks tegutsemiseks,“ selgitab Unt. „Usume, et ravimite tootmist saab kindlasti ka AI abiga kiirendada.“

Oluline on tema sõnul ka see, et enamikku ravimeid ei peaks üldse tootma massiliselt ega aeganõudvalt, vaid ravimite turg muutub aina personaalsemaks. „Täna on saadaval erinevaid immunoteraapia vorme, näiteks CAR-T, mille käigus kogutakse patsiendilt T-rakke ning muundatakse neid laboris geneetiliselt. Tagasi patsiendi kehasse panduna hakkavad muundatud rakud ründama vähirakke. See on juba täna võimalik ja näidanud väga häid tulemusi, kuigi hetkel veel väga kallis, sest ühe ravimi valmistamisel käsitöömeetodil on seotud palju laboritöötajaid ning seadmeid. Kui seda protsessi automatiseerida, oleks see kättesaadavam rohkematele inimestele ja saaksime aidata päästa rohkem elusid.“

Tekkis huvi? Loe lisa: www.repligen.com