Eluasemelaenu intress koosneb üldjuhul euriborist ning laenumarginaalist. Eesti laenuturul on 94% kõigist eluasemelaenudest seotud muutuvate intressimääradega ehk euriboriga, mis tähendab seda, et euribori muutumine suuremaks ja väiksemaks mõjutab ka igakuiste laenumaksete suurust. Euribori muutust mõjutavad Euroopa Keskpanga kehtestatud intressimäärad ning nende muutmine. Marginaali määrab pank tulenevalt turuolukorrast ja kliendist, tema profiilist ja ostetavast kinnisvarast. Kui euribori ise kuidagi muuta ei saa, siis marginaali saab aga paluda pangal üle vaadata ning võimalusel väiksemaks muuta.

„Näeme oma statistikas, et tavaliselt teevad avaldusi marginaali üle vaatamiseks kliendid, kes on laenu võtnud kolm-neli aastat tagasi. Samas on just neil, kelle laenuleping on sõlmitud juba 10 või 15 aastat tagasi, võimalik marginaali vähendamisega rohkem võita,“ selgitas Hakiainen. Kui 2004.–2008. aastatel jäid pankade marginaalid umbes 0,4-1 protsendi vahemikku, siis majanduskriisi aastatel tõsteti neid märgatavalt kõrgemale – keskmiseks marginaaliks oli 2,5 protsenti, kus need püsisid kuni 2020. aastani. Paljudel, kellel on sõlmitud eluasemelaenud peale 2008. aastat, on võrreldes praegu väljastatavate laenudega tunduvalt kõrgem marginaal. Näiteks 100 000-eurose laenusumma puhul, mille laenuperiood on 15 aastat ning mida makstakse tagasi annuiteedigraafiku alusel, on intressi alandamisel 1 protsendi võrra võimalik hoida intressikulu lausa ligi 8000 eurot väiksemana.

Hakiainen märkis, et oma marginaali ja euribori suurust võiks aga iga inimene teada just seepärast, et teha targemaid ja kasulikumaid otsuseid. Enamik eluasemelaene on seotud kuue kuu euriboriga ehk euribori muutust arvestatakse laenu intressi arvutamisel kahel korral aastas. „Seega võikski võtta eesmärgiks vaadata oma marginaal ja eruibori määr üle korra aastas – umbes sama tihedusega nagu võiks ka hambaarsti juures käia. Finantshügieeni kohalt on oma olemasoleva laenu tingimuste teadmine oluline,“ ütles Hakiainen.

Selleks, et saada parem ülevaade oma võimalustest, tasub tulla panka konsultatisoonile või teha avaldus kodulaenu marginaali muutmiseks. Avalduse puhul hindab pank uuesti taotleja krediidivõimekust ja sõlmitud lepingu tingimuste täitmist ning annab info, kui palju on võimalik laenu marginaali vähendada ning millised lisakulud võivad kaasneda. Marginaali muutmisele aitab kaasa näiteks see, kui inimese sissetulekud on suurenenud, ta on omandanud uue hariduse, tasunud ära mõne teise laenu ning täitnud korralikult maksegraafikut ja lepingu tingimusi. See tähendab, et panga jaoks on taotleja riskitase varasemast madalam ning talle on võimalik pakkuda paremaid laenutingimusi.

Samuti tasub hoida silma peal refinantseerimispakkumistel: kui näiteks mõni muu pank pakub olemasolevale laenule kodupangast paremaid tingimusi, siis on võimalik laenuga sinna üle minna. Ka refinantseerimislepingu käigus saab muuta laenu tingimusi, pikendada või lühendada laenuperioodi, muuta või eemaldada käendajat või kaastaotlejat või hoopiski vabastada lisatagatisest. Samuti pakuvad pangad varasemast rohkem kampaania raames refinantseerimisega seotud kulude katmist. Tasub siiski meeles pidada, et laenutingimuste muutmisel ja refinantseerimislepingu sõlmimisel võivad lisanduda notaritasud ning võib olla vaja ka uut hindamisakti. Seega tasub hinnata, ega lisakulud saadavat rahalist võitu ära ei nulli.

„Seega, kui sa ei ole kaua oma eluasemelaenu intressi ja tingimusi üle vaadanud, siis planeeri endale selleks aeg. Pangale marginaali vähendamise avalduse tegemine või kontorisse konsultatsioonile tulemine on hea viis, kuidas saada paremini aimu oma võimalustest ning heal juhul hoida ka tulevikus oma laenumaksetelt kokku arvestatav summa,“ märkis Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.