FI vastab Planet42-ga seotud kriitikale: ilma selgust omamata ei tohiks kedagi tembeldada kurjategijaks

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri hinnangul ei saa Planet42 juhtumi juures ilma analüüsita öelda, kas tegu on lihtsalt halvaks läinud investeeringuga või ilmnes selle juures ka seaduse rikkumist.

Eesti Ekspress kirjutas sel nädalal, et mitmed väljaandega vestelnud finantsala asjatundjad väljendasid hämmingut, et Jaak Roosaare avalik ja süsteemne laenusündikaatide koostamine Planet42 jaoks ei olnud Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Nii sõnas näiteks vandeadvokaat Katri Tomson, et kuivõrd üleskutse selliste lepingute kaudu investeerimiseks oli avalik ja kaasatud laenuraha kokkuvõttes väga suur (vähemalt 12 miljonit eurot – toim), siis pani tedagi imestama, et väikeinvestorite õigused ja huvid on finantsjärelevalve pilgu alt väljas. Finantsinspektsioon tõdes, et kuivõrd inspektsioon ei ole nimetatud ettevõtetele ja tegevustele väljastanud tegevusluba, siis see tähendab, et neil ei ole ei õigust ega kohustust järelevalvet teha.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer tõrjub blogipostituses avalikkuses tekkinud kriitikat, märkides, et investeeringuga kõrvetada saamine ei tähenda, et oleks kindlasti toimunud seaduse rikkumist, kuid seda tuleb uurida.

„Planet42 ja Jaak Roosaare tegevus väljaspool finantsjärelevalve perimeetrit on tõstatanud huvitava diskussiooni: kas järelevalveasutused peaksid ilma analüüsita ja pelgalt emotsiooni pealt kedagi süüdi tembeldama või mitte?“ kirjutab FI juhatuse liige Siim Tammer blogipostituses.

„Kus olid riigiasutuste silmad: miks enne midagi ei tehtud?“

„Erinevaid arvamusi, hüüatusi ja artikleid lugedes tundub, et seda justkui oodatakse – kohe, kui keegi on saanud investeeringuga kõrvetada, peab kuskil olema kurjategija. Samas õigusriik nii ei toimi ja seda on ka kohtumenetlustest selgelt näha – pigem just keerukad valgekrae kuritegevust puudutavad asjad saavad õigeksmõistva otsuse. Riigi funktsiooni täitvatel asutustel, eelkõige nendel kes rakendavad jõudu, peab olema piisav kogus infot ja toimunud asjakohane analüüs, enne kui võetakse seisukoht – sellest võib sõltuda konkreetse inimese edasine elukäik.“

Tammer lisas, et ta on kindel, et Planet42 ja Jaak Roosaare tegevust tulebki hinnata ja seda kindlasti ka tehakse, aga seda ei saa teha sama kiiresti, kui saadakse sündikaatinvestoriks.

„Edasi tekib küsimus, et kus olid riigiasutuste silmad, miks enne midagi ei tehtud? Ja see on selgelt küsimus, millist riiki me soovime – kas sellist, kus iga riigi asutus eeldab, et kõik koguaeg rikuvad seadust, jälgitakse kõiki ja kõikjal, või äkki ikkagi mitte? Kui riik tahab kõiki tegevusi jälgida, korrale kutsuda ja ideaalis ka enne rikkumist võimaliku rikkuja kinni panna, siis oleme liikumas hirmutavat teed pidi, kus kaovad paljud vabadused. See tooks kaasa ka vajaduse asutustele täiendava seadusliku mandaadi andmiseks.“

Tammeri sõnul on Finantsinspektsiooni mandaat tegeleda eelkõige finantsjärelevalve subjektidega – ehk nendega, kellele on nad väljastanud tegevusloa, ning konkreetsete tegevustega, mille osas esitatakse nendele taotlus, et saada luba või õigus.

„Tänasest diskussioonist on üks asi puudu – avaliku sõna roll. Kas neid riske, mis kesises majandusolus ilmnevad, ikka kogu „investeerimistuhinas“ välja toodi? Kui sirvida mõne aja taguseid sotsiaalmeedia postitusi või uudiseid, siis uudiskünnist pigem ei ületanudki manitsused või hoiatused investeerimisriskidele. Need tembeldati reeglina innovaatilise ja uuenduslikkuse piduriteks ning investeerimiskeskkonda segavaks,“ sõnab Tammer.

„Ühiskond ei pruugi seega olla lõpuni valmis aktsepteerima, et investeerimine on risk, lepingud tuleb läbi lugeda, teenused võivad olla keerukad ja puudutada mitmeid erinevaid territooriume maailmas ning erinevaid õiguskeskkondi. Samuti seda, et ilma selgust omamata, ei tohi tänases õigusriigis kedagi tembeldada kurjategijaks enne, kui asjad ei ole lõpuni selged.“