Evelin Koplimäe: pelgalt plastist ID-kaardi ja juhiloa aeg on läbi

Päevas väljastatakse Eestis sadu uusi ID-kaarte ning 2023. aastal oli neid kokku ligi 284 000. Kõik need kaardid on valmistatud plastist. Lisaks on plastjuhiload, väikelaevajuhi tunnistused ja kümned muud dokumendid, mida riik kodanikele annab.

SEB kogemus pangakaartidega näitab, et neid dokumente võiks pressida keskkonnasõbralikumast bioplastist, kirjutab SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.

Enam kui viis aastat tagasi tegid pangas suvepraktikal olnud noored ettepaneku hakata pangakaarte tegema bioplastist. SEB noortekaart oligi pilootprojektiks. Esialgu oli mitmeid hirme, eriti et kas need on sama vastupidavad kui naftast tehtud kaardid. Täna võime öelda, et me pole näinud mingit kvaliteedivahet tavalisel plastil ja bioplastil, viimane on aga tehtud 84% ulatuses taastuvatest materjalidest.

Praegu ei saagi enam SEB-st plastpangakaarti, sest õppides noorte projekti kogemusest, on kõik meie kaardid nüüd bioplastist ja see on ärgitanud isegi konkurente meie kogemust järgima.

ID-kaart on internetipangas endiselt populaarne

Eesti kui eesrindlik digiriik võiks olla eesrindlik ka keskkonnahoius ning minna riiklikes dokumentides üle bioplastile. Hoolimata mRiigi äpi arendamisest ja digitaalsetest Smart-ID ja Mobiil-ID identifitseerimislahendustest ei kao plastkaardid ilmselt veel niipea ja miks mitte teha neid siis nii keskkonnateadlikult kui võimalik. SEB internetipangas kasutatakse 20% kordadest endiselt ID-kaarti, seda on sama palju kui Mobiil-ID kasutajaid. Seega on ID-kaart endiselt elus, Smart-ID on aga temast kaks korda populaarsem.

Eelnevast tulenevalt ettepanek: ka riigiga seotud plastkaardid võiksid olla keskkonnasäästlikumast bioplastist. Tavalise ja bioplasti tooriku hinnavahe on sentides, keskkonnamõju ning sõnum avalikkusele on aga palju suurema väärtusega.