Ametiühingute juht: uue töötushüvitiste süsteemiga halveneb töö otsijate perede toimetulek

Ametiühingute Keskliit nõustub, et valitsuse plaan muuta töötushüvitiste süsteemi on õiglane töötuskindlustuse makseid tasunud inimestele. Teiste tulevik on aga tume.

Töötute jaoks, kes on maksnud kindlustusmakseid ja Töötukassas arvel olles täna töötuskindlustushüvitist ei saa, on uus süsteem tõesti õiglasem. Küsimus on teistes gruppides - ajateenistuse läbinud noortes, vaheaasta õppurites; tööturult kaua eemal olnud, tööle naasta soovivates vanemates, omaste hooldajates jt. Nemad saavad täna töötutoetust, kuid uue süsteemiga töötuskindlustushüvitise saajaks ei kvalifitseeru, ütleb Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Kaia Vask.

Nad on täna vaesed ja jäävad selle reformi tulemusena veel vaesemaks.

Kaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

EAKLi hinnangul viib uus süsteem paljud praegu töötuna arvel olevad inimesed Töötukassa süsteemist välja. Esiteks moonutab see märkimisväärselt tegelikku töötuse taset. See omakorda võib aga jätta ka töötukindlustushüvitise saajad ilma pikemast hüvitise perioodist, kuna see on uues süsteemis seatud sõltuvusse tööpuuduse tasemest. Teiseks peavad Töötukassa süsteemist välja jääjad hakkama taotlema toimetulekutoetust. Vask ütleb, et ei ole õiglane, et töötu, kelle kontole laekub töötutoetus, peab hakkama igakuiselt oma leibkonna vähest sissetulekut kohalikus omavalitsuses tõestama. Juhul kui tema elukaaslane on töötav ja pere ei kvalifitseeru toimetulekutoetust saama, pere toimetulek halveneb, juhib ta tähelepanu.

Omaette teema on üksikud töötud mehed. Nende võime oma elu korraldada on vähene ning toimetulek püsivalt kesine, märgib Vask. „Nad on täna vaesed ja jäävad selle reformi tulemusena veel vaesemaks, sest neil pole pere tuge,“ nendib ta. Lisaks tuleb ise olla aktiivne ja taotleda KOVist toimetulekutoetust. „Inimene võib seda tajuda kui sildistamist ja pigem valida näiteks nälgimise,“ näeb Vask ohtu.

Ametiühingute vaates halveneb reformiga paljude tööotsingul liikmetega perede toimetulek ning suur osa arvel olevaid töötuid liiguvad süsteemist välja. „Suureneb märkimisväärselt varjatud töötus riigis ning paljud inimesed kukuvad nö võrgusilmadest läbi ja jäävad ilma püsivast toetusest, leiab Vask.