Riik plaanib hoiu-laenuühistud pihtide vahele võtta

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistu seaduse muudatused, millega suurendatakse järk-järgult kontrolli ühistute üle. Hoiustamisvõimalusi pakkuvad ühistud saavad aastast 2029. aastast tegutseda üksnes pangana.

„Ettevõtted, kes võtavad hoiule teiste raha ja seda investeerivad, vajavad tõhusat riiklikku järelevalvet, mitte pelgalt kogukonna või ametikaaslaste oma, millel hoiu-laenuühistutes seni panus on olnud. Samuti vajavad nende hoiused riiklikku tagatissüsteemi, mis neile seni ei ole laienenud, kuigi nad võtavad teiste rahaga arvestatavaid äririske,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

„Kaalusime põhjalikult erinevaid võimalusi hoiu-laenuühistute tegevuse paremaks reguleerimiseks, et ühistute tegevus oleks piisavalt läbipaistev ja hoiustajate raha kaitstud,“ selgitas finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi. „Selleks et need reeglid praktikas ka tulemust annaks, on paraku vaja jälgida nende täitmist. Nii lähevad ühistud ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kuhu juba kuuluvad kõik teised finantsettevõtted.“

Hoiu-laenuühistu seaduse muudatustega on tööd tehtud mitu aastat ning kaalutud on vähem ja rohkem rangemaid reegleid ühistute tegevusele. Muudatustega kehtestatakse hoiu-laenuühistutele uued nõuded kolmes etapis.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 2025. aastast. Esimeses etapis enam uusi hoiu-laenuühistuid asutada ei saa ja 1. juulist ei või ühistud uusi liikmeid vastu võtta. Samuti keelustatakse 2025. aastast hoiuseintresside reklaam.

Teises etapis piiratakse 2026. aastaks volitamist ja antakse liikmetele rohkem õigusi nende huve esindava voliniku valimiseks. Samuti piiratakse laenamist teistele finantsasutustele, kuna see võib tekitada huvide konflikti.

Viimases etapis peab ühistu hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas kujundada oma tegevus ümber ühistupangaks, kuna 2029. aastast on hoiu-laenuühistutel jätkamiseks kolm võimalust. Hoiuste kaasamiseks saab edasi tegutseda üksnes tavalise panga või ühistupangana. Makseteenuste või laenu pakkumiseks saab edasi tegutseda kas makseasutuse või krediidiandjana. Kolmas võimalus on jätkata tavalise tulundusühistuna. Seega säilib ka edaspidi võimalus ühel või teisel kujul osutada finantsteenuseid ühistulises vormis.

Eestis tegutseb 15 hoiu-laenuühistut. Umbes aasta tagasi tegutses veel 21 ühistut ehk lühikese ajaga on kuus ühistut oma tegevuse peatanud või lõpetanud. Mitu ühistut on sattunud raskustesse ja läinud pankrotti.

2024. aasta juuni lõpu seisuga oli ühistutel liikmeid kokku 13 433 ja varade maht kokku umbes 144 miljonit eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud umbes 91 miljoni euro ulatuses.