Maasik toob välja, et Föderaalreservi presidendi Jerome Powelli toon oli rahustav, viidates, et tööturg on stabiilne ja majandus tugevatel jalgadel, kuid samas on 0,5% kärbe ajalooliselt olnud ikkagi suurem samm, mida tarvitatakse hädaolukordades, kui mõrad majanduses on juba näha.

„Aga võimalik, et ka FED õpib oma vigadest. Igal juhul on intressid tippudes püsinud ajalooliselt väga kaua, intresside kõrgel hoidmine suurendab järsu majanduslanguse riski.“

Maasik osutab, et lähiminevikus on kolmel korral sellise suure sammuga intressipoliitika leevendamist alustatud: aastatel 2001, 2007 ja 2019. Neist viimane oli erandlik, kuivõrd peagi hakkas levima koroonaviirus. Maasik näeb, et praegu käiksime justkui sama rada, mis 2001 ja 2007, kus tulemiks oli majanduse jaoks raske maandumine. Kõigepealt hoiatab majanduslangust ette pööratud võlakirjakõver, kus lühemaajalise võla eest küsitakse kõrgemat intressi kui pikemaajalise. Sellele järgneb kõvera normaliseerumine, kuid töötusmäär hakkab tõusma, FED alandab intressimäärasid, millele järgneb majanduslangus. „Kas ka seekord ujub pinnale midagi ootamatut, mis käivitab koleda stsenaariumi, näitab tulevik,“ sõnas Maasik.

„Täna kõik ootused on pehmele majanduslangusele, selle tõenäosus on ka ajalooliselt umbes 50-50. Järgmised 12 kuud on väga olulised, number üks näitaja on tööjõuturg. Kui tööjõuturg nõrgeneb, siis ka FED peab lisakärpeid tegema, mis võib finantsturud kõhklema panna pehme majanduse maandumise narratiivi osas. Mõnikord pehme maandumine õnnestub, näiteks 2022, kus suudeti vältida majanduslangust, aga S&P500 siiski kukkus 25% selle hirmudes.“

Positiivne on Maasiku sõnul see, et ajalooliselt on FEDi intressilangetused enamikel kordadel mõjunud positiivselt mõjunud aktsiaturgudele (täpsemalt tabelis).

„Seega ma soovitan järgmise 12 kuu jooksul olla börsidel ettevaatlik. Ka pehme maandumine toob kaasa aktsiaturgude languse. Kaldun arvama, et ka seekord ei ole teistmoodi kui tavaliselt läinud on,“ lisas Maasik.