Justittisministeeriumi hinnangul vähendab eelnõu bürokraatiat ja parandab näiteks kaitsetööstuse ettevõtete konkurentsivõimet.

„Praegusel ajal on väga oluline, et Eesti ettevõtjad on erinevates julgeolekuvaldkonna strateegilistes koostööprojektides osalemisel konkurentsivõimelised. Näiteks puudutab see NATO hangetes, Euroopa Liidu rahastusprogrammides või teadus- arendusprojektides osalemist. Vananenud seadused ei toeta seda eesmärki,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Kui praegu soovib ettevõte osaleda julgeolekut puudutaval hankel, siis peab ta iga kord taotlema selleks riigisaladuse töötlemise loa. „Tahame teha ettevõtete elu lihtsamaks, et nad ei pea igaks projektiks eraldi luba taotlema, vaid saavad seda ennetavalt teha ka siis, kui nad hetkel üheski hankes või projektis aktiivselt ei osale. Näiteks juhul, kui ettevõte teab, et tal võib tulevikus vajadus loa järele tekkida. Eelnõu jõustumisel peab luba taotlema ühe korra ja sellest piisab hangetel osalemiseks kuni loa tähtaja lõppemiseni,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. „Samuti jääb ettevõtjatele selleks üks kontakt –­ kaitsepolitseiamet. Hetkel peab loa taotluse esitama kaitsevaldkonnas tegutsemiseks näiteks kaitseministeeriumile, aga loa andmisega tegeleb kaitsepolitseiamet.“

Tööstusjulgeoleku loa andmisel vaadatakse ettevõtete juhtide tausta. Näiteks ei anta tööstusjulgeoleku luba juriidilisele isikule, kui selle juhid on seotud Eesti riigi vastase tegevusega või on muul moel ohuks Eesti julgeolekule. Põhjalikumaks muutub ka narkootikumide aktiivsete tarvitajate kontroll riigisaladuse juurdepääsuloa taotlemisel. Edaspidi saab inimesele julgeolekukontrolli tulemusel juurdepääsuloa andmisest keelduda mitte ainult kehtivate või varasemate diagnooside vaid ka tegeliku aktiivse tarvitamise põhjal.

Muudatus vähendab ka riigitöötajate koormust, kuna loamenetlusega ei pea tegelema mitu asutust.

Muudatuse jõustumise kuupäev on eelnõu järgi 1. september 2025.