Töötute toimetulekutoetusele suunamine jooksutab süsteemi umbe. Taotluste menetlemiseks pole raha

Valitsuse plaanitav muudatus töötushüvitiste süsteemis saadab osa seni töötuskindlustushüvitist saanud inimesi kohalikku omavalitsusse toimetulekutoetust taotlema. Omavalitsuste sotsiaalhoolekandele langeb koormus, millega toimetulekuks neil raha ei ole.

Pärast reformi hakatakse töötushüvitist maksma inimesele, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid. Inimesed, kes on olnud pikalt tööturult eemal töökoha puudumise tõttu, aga ka õppimise, laste kasvatamise, vanglas karistuse kandmise, ajateenistuse, omaste hooldamise vms tõttu, peavad hakkama pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, et taotleda toimetulekutoetust. Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei näeb sellises süsteemis mitut ohukohta. „Inimesi suunatakse rohkem kohaliku omavalitsuse poole ja kasvab toimetulekutoetuste avalduste arv,“ märgib Trei. Tema sõnul on omavalitsuste sotsiaaltöötajate töökoormus viimaste aastate muudatuste tõttu juba suurenenud. Kavandatav reform suurendab seda veelgi.

Teiseks probleemiks peab Trei seda, et osa töötuks jäänuid, kelle töö otsimise motivatsioon on nõrk, muutuvad sotsiaalhoolekande süsteemist sõltuvaks. Kui töötutoetus kaob ja inimene uuele toetusele ei kvalifitseeru, võib väheneda ka tema motivatsioon end töötuna arvele võtta. Kui aga inimene ei ole töötukassas arvel, siis pole tal ka toetatud teenuste kujul tuge, et taas tööturule siseneda, selgitab Trei.