„Võeti vastu nii venelasi kui ka valgevenelasi, kes tahtsid pääseda sõjaikkest. Nad kogusid põnevaid start-up-ettevõtjaid,“ kirjeldas jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells juht Kai Realo.

Julgeolekuriskiga peavad leedukad kindlasti tegelema, kuid ilmselt kaalub kasu majandusele selle üles, märkis Realo.

Loe ja kuula Realo väljaütlemisi pikemalt Äripäevast.

Leedu ökonomist: Eesti on hea näide sellest, kuidas asju halvasti teha.

Nerijus Mačiulis ütles mõni nädal tagasi Leedu Delfile, et Leedu on praegu üks väheseid euroala riike, kus töötleva tööstuse toodang sel aastal kasvab. „Kõikjal mujal on majanduslangus ja Leedu töötleva tööstuse toodang on 30 protsenti suurem kui selle kümnendi alguses,“ sõnas ta ja lisas: „Ma kordan: Saksamaa on viimase kümnendi madalaimal tasemel, Eesti on 2018. aasta tasemel ja Lätis pole kümnendi algusest midagi muutunud.“

Mačiulis lisas, et Eesti on hea näide sellest, kuidas asju valesti teha. „Tõstame makse, et probleeme lahendada, kuid kukume veelgi sügavamasse auku,“ ütles Mačiulis ja lisas: „Kui sa oled juba augus, siis võiks seal istumise asemel otsida, millest kinni haarata, et august välja saada. Kui tõstad makse, siis tarbimine väheneb ja kõik läheb alla.“

„Turuseadused toimivad igal pool. Võib ju teeselda, et maksude tõstmisega saab kiiresti rikkust luua ja kõigi õuele saabub õnn. Kui see oleks aga nii lihtne, oleksid kõik riigid jõukad,“ nentis ta.

Mačiulis rõhutas, et Leedu peaks Eestis tehtust õppima ja samale rehale mitte astuma.