Eesti Pank vähendas majanduskasvu ootust pea kaks korda
(124)
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Selle aasta keskmisena majandus veidi kahaneb, kuid kasvab järgmisel aastal 1,9 ja 2026. aastal 3%.
Juuni keskel avaldatud prognoosis oli keskpank optimistlikum: siis hinnati tulevase aasta majanduskasvuks 3,6% ja 2026. aastal 3%.
Eesti Panga teatel jääb hinnakasv sel ja kahel järgmisel aastal vahemikku 3,5–4%, sest lühiajaliselt kiirendavad maksutõusud hinnatõusu. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid see on oluline, sest korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule parema aluse, teatas keskpank.
Keskpank tõi oma majandusprognoosist välja 5 põhisõnumit:
Eesti majandus on võtnud suuna taastumisele. Mitu seni raskustes olnud valdkonda on näidanud paranemise märke, sh nii mõneski töötleva tööstuse harus toodangumaht enam ei kahane ning on juba hakanud kasvama. Eesti ekspordi maht on aasta esimesel poolel pisut juba suurenenud. Eesti peamistel eksporditurgudel on oodata olukorra paranemist ning see annab alust kaupade ja teenuste väljaveo edasiseks kasvuks. Seda toetab omakorda vähenenud kulusurve ja Eesti ettevõtete hinnang, et nende konkurentsivõime on paranenud. Euroopa Keskpank on langetanud baasintressimäärasid, mis pakuvad majandusele leevendust ning mille mõju jõuab Eestisse kohale kiiremini kui enamikes teistes euroala riikides. Lisaks on tootmismahu suurenemise ootus ka nendes tööstusharudes, kus pööret paremusele pole veel toimunud.
Majandusaktiivsuse kasv tuleb aeglane. Välisturgude tõus aitab majanduskasvul tänu ekspordivõimaluste paranemisele hoogu juurde saada, kuid peamiste eksporditurgude ostujõud ei kasva väga kiiresti. Samuti kasvab inimeste reaalne ostujõud Eestiski küllaltki vaoshoitult, sest valitsuskoalitsioon on kokku leppinud tulude täiendava maksustamise ning kaudsete maksude kerkimine tõstab hinnataset. Eratarbimiskulutused moodustavad umbes poole majanduskasvust ja need võivad ettevaates hakata senisest suuremal määral ka Eestist välja „lekkima“. Selle põhjuseks on tarbekaupade kõrge hinnatase, mis paneb rohkem tarbijaid kodumaiste kaupluste asemel rahvusvahelisi veebipoode eelistama. Samuti aeglustavad eelseisvate aastate majanduskasvu kavandatavad riiklike kulutuste kärped. Järgmise aasta oodatav majanduskasv on umbes 2% ja 2026. aastal kiireneb kasv 3%ni.
Maksutõusude mõjul püsib hinnakasv praegusel tasemel kuni 2026. aastani. Tänavu kallineb tarbijakorv 3,5% ja kahel järgmisel aastal on oodatav hinnatõus umbes sama suur. Ettevõtete võimalused hindu tõsta on küllaltki ahtad, kuigi nad võivad selle abil püüda taastada vahepeal vähenenud kasumlikkust. Eesti hinnatase on jõudnud Euroopa Liidu keskmiseni, ent sissetulekute poolest oleme saavutanud kolm neljandikku Euroopa Liidu keskmisest. Kuna ostujõud paraneb üsna aeglaselt, ei ole ka nõudluse poolt vaadatuna hindade tõstmise tingimused eriti soodsad.
Riigirahanduse korda saamisest sõltub Eesti majanduse pikaajaline väljavaade. Puudujäägi vähendamine esmalt reeglitega lubatud 3% piiresse ning seejärel tasakaalu suunas edasi liikumine aitab vältida võla takistamatut kuhjumist. Eelarvepuudujäägi vähendamise käigus muutub riigi panus majanduskasvu väiksemaks, nii et väiksem puudujääk kahandab lühiajaliselt majanduskasvu ja ka inimeste ostujõud ei parane seetõttu kiiresti. Sellest hoolimata on riigirahanduse korrastamine hädavajalik ning sellega kaasnev pikaajaline kasu õigustab seda hinda, mis väljendub majanduskasvu lühiajalises aeglustumises. Korras riigirahandus toetab Eesti ühiskonna pikaajalist jõukuse kasvu, sest see suurendab meie majanduse kriisikindlust, tõstab riigi usaldusväärsust võlausaldajate ja investorite silmis ning tekitab riigieelarves intressikulude asemel ruumi muudele vajalikele kulutustele.
