Töötushüvitise uus süsteem kärbib otsustavalt töötukassa toetusi ja teenuseid

Töötushüvitise süsteemi muutmisel sai sisulisest reformist kärpekava, leiab tööandjate keskliit. Töötukassa saab uute kärbetega hakkama, kuid uute kohustuste rahastamiseks ei tohi tõsta töötuskindlustuse makseid, leiab liidu tegevjuht Arto Aas.

Valitsuse algne eesmärk töötuhüvitiste süsteemi muutmisel ei olnud kärpimine, vaid sisuline reform, ütleb Aas. Selle sisus tema kinnitusel tööandjatel suuri erimeelsusi ei ole. Põhiprintsiip on õige, et kindlustusena toimiva töötukassa toetuseid võivad saada ainult need, kes on teinud sinna eelnevalt sissemakseid. „Tasuta lõunaid ei ole olemas,“ lausub Aas.

Tänaseks on siiski selge, et reformi käigus annab riik töötukassale kohustusi juurde, kuid raha ülesannete täitmiseks kaasa ei tule. „Ilmselgelt tähendab see, et töötukassa peab lisanduvate ülesannete täitmiseks oma senist tegevust kärpima,“ nendib Aas.

Lisanduvate kohustuste maht on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. „Tavapärase tegevuse tõhustamisega pole sellist kokkuhoidu võimalik saavutada,“ väidab Aas. Kui reform plaanitud kujul on valitsuse kindel soov, saab töötukassa selle täitmisega ka hakkama, kuigi see pole kerge ülesanne, ütleb Aas, kes on ka töötukassa nõukogu liige. Tema ütlusel tähendab soovitud kokkuhoid otsustavat kärbet nii töötukassa teenustes kui toetustes.

Aas soovitab koalitsioonipoliitikutel olla valmis tagajärgedeks – tuntavaks töötukassa teenuste ja toetuste vähenemiseks – ja mitte hakata hiljem nõudma töötuskindlustuse maksemäära tõstmist uute kohustuste rahastamiseks. „Selline stsenaarium oleks nii töötajate, töötute kui tööandjate sihilik petmine,“ teatab Aas. Tema kinnitusel töötuskindlustusmakse määra tõstmist tööandjad kindlasti ei toeta.