Kui Arbonics süsinikuturule tuli, oli valdkonna seis keeruline. Liiga palju oli segadust ja tegijaid, kellest nii mõnigi polnud just ausate kavatsustega. Nüüdseks on seis selle võrra parem, et ostjate teadlikkus on suurem ja läbipaistvus samuti. See meeldib ka Arbonicsile. Tegevjuht ja kaasasutaja Kristjan Lepik on paljudele tuntud majandusanalüütiku ja finantsnõustajana, kuid viimased aastad on ta tegelenud sellega, kuidas panna kokku mets, äri ja teadus.

„Arbonicsi algusajal tuli teha raske otsus, sest me teadsime, et hakkame ehitama midagi, millele kulub vähemalt sada miljonit. Kes tahaks uuele tegijale kohe sellist raha anda? Pidime mõtlema, mis järjekorras me tegutsema hakkame,“ meenutab Lepik Arbonicsi algusaega. Esimese tootena töötasid nad välja uusmetsastamise, mis oli kahest suurest teest väiksema mahuga. Euroopas on ligi 14 miljonit hektarit uusmetsastamiseks sobivat maad. See tähendab seda maad, millel praegu metsa ei kasva, aga kus seda võiks kasvatada.