Taristuminister Rail Balticust: Tallinna-Pärnu liinil sõitvad rongid võiksid teekonda alustada 2028. aastal

Taristuminister Vladimir Svet saatis Läti ja Leedu transpordiministritele kirja, kus rõhutas vajadust hoida Rail Balticu ehitustempot selliselt, et trass valmiks põhja-lõuna suunal 2030. aastaks täispikkuses.

Ministri sõnul on oluline, et kümnendi lõpuks avaneks Rail Balticu ühendus Tallinnast Varssavisse, seejuures toetab Eesti ideed alustada võimalusel osalist opereerimist juba enne 2030. aastat. „Kui ehitustempo võimaldab, võiksid ka Eestis rongid sõita Tallinna-Pärnu liinil juba enne kümnendi lõppu, 2028. või 2029. aastal. Samas on peamine eesmärk, et 2030. aastaks oleks raudteeühendus valmis täies ulatuses Tallinnast Läti piirini.“ Minister avaldas lootust, et ka lõunanaabrid suudavad piiriüleste ühenduste loomisel hoida vajalikku ehitustempot.

Tänaseks on Rail Balticu Eesti osa põhitrassist Harju- ja Raplamaal lepingutega kaetud või juba ehituses 65 kilomeetri ulatuses. Samas ei tähenda see Sveti sõnul seda, et Pärnust lõuna poole jääva lõigu ehitus oleks vähem prioriteetne. „Oleme võtnud endale kohustuse arendada Rail Baltic kümnendi lõpuks välja toimiva põhja-lõunasuunalise ühendusena. Pärnu maakonnaplaneering on tänaseks vastu võetud ning peagi algavad avalikud konsultatsioonid. Seega hoiame ka Pärnumaal tempot selliselt, et ehitada raudtee valmis kokkulepitud tähtajaks.“ Lähiajal kuulutatakse välja allianss hankestrateegial põhinevad suuremahulised projekteerimis- ja ehitamishanked, mis hõlmavad ka Lõuna-Pärnumaale jäävat trassi.

Ministri sõnul peavad riigid pingutama, et ehitustöödeks vajaminev rahastus leida. „Ajakavas püsimiseks otsustas Eesti valitsus investeerida Rail Balticu ehituseks täiendavalt 197 miljonit eurot. Lisaks eraldame rongidepoo ehituseks veel 75 miljonit eurot. Kui piisav rahastus on tagatud, on võimalik ehitada trass valmis kavandatud tähtajaks.“

Svet märkis kirjas, et loodab Balti riikide jätkuvale koostööle ja pühendumusele ehitada Rail Balticu trass valmis täies ulatuses 2030. aastaks – nii nagu viimasel ministrite kohtumisel septembri alguses ühiselt eesmärgina rõhutatud sai.