Eesti eelarvemiinus osutus arvatust 300 miljoni euro võrra väiksemaks

Statistikaamet avaldas 23. septembril valitsemissektori rahanduse revideeritud näitajad. Ehkki ümberarvestuse käigus uuendati kogu 1995–2023 aastate aegrida, puudutas ülekaalukalt kõige suurem korrektsioon möödunud aastat, mil riigi eelarvepositsiooni parandati tervelt 313,3 miljoni euro võrra.

Kui veel kevadel hindas statistikaamet, et Eesti valitsemissektori 2023. aasta eelarvepuudujääk oli -3,5%, siis 313,3 miljoni euro suuruse korrektsiooni järel kujunes riigi tegelikuks puudujäägiks mullu hoopis 2,6% sisemajanduse kogutoodangust.

Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,6%. Esialgsete andmete põhjal arvutatuna oli see 3,5%,“ nentis Kommer.

Mulluse eelarvepositsiooni erakordselt suure tagantjärele paranemise tingisid statistikaameti teatel kaitseministeeriumi investeeringud ning Euroopa Liidu taasterahastu tulud.

Kaitseministeeriumi puhul tekitas korrektsiooni vajaduse raamatupidamisreeglite erinev tõlgendamine. Nimelt oli kaitseministeerium märkinud oma 2023. aasta eelarve täitmise aruandesse 189,9 miljoni euro ulatuses kaitseotstarbelisi varade soetamisi, mis ei olnud veel möödunud aasta lõpuks Eestisse jõudnud.

Kuigi kaitseministeerium põhjendas, et varade juriidiline omandiõigus oli välismaistelt tarnijatelt üle võetud tehase vastuvõtutesti (FAT) järel koostatud akti alusel, leidsid nii riigikontroll, rahandusministeerium kui ka statistikaamet, et sellise varustuse saab raamatupidamises arvele võtta alles siis, kui kaup on jõudnud füüsiliselt Eestisse.

Kuna tegelikkuses jõudis soetatud varustus Eestisse alles tänavuse aasta septembris, kajastub 189,9 miljoni euro suurune summa selle aasta eelarve täitmise aruandes, mis omakorda halvendab käesoleva aasta eelarvepositsiooni. Endine rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) ütles esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et kaitsekulude ülekandumine tänavusse aastasse oli ka üks 2024. aasta lisaeelarve tegemise põhjusi.

„Kaitseministeeriumi probleem oli meile juba suve alguses teada: et selle üle vaidlus käib ja riskid on üleval. See tähendanuks meile, et 2023. aasta positsioon läheb paremaks, aga 2024. aasta positsioon tuleb kehvem. Seda me lubada ei saanud, mistõttu me ka negatiivse lisaeelarve tegime,“ selgitas Võrklaev komisjoniliikmetele.