Raudsepp riigi kärbetest: mida siin jõhkrat on?

Kuigi mõne poliitiku suust on kõlanud üleskutsed jõhkrateks kärbeteks, siis järgmisel aastal plaanitav 132 miljoni eurone kokkuhoid riigi tegevuskulude ja toetuste pealt pole midagi jõhkrat ning riigi kulutusi tuleb edaspidi otsustavamalt vähendada, sõnas ERR-ile Eesti konjunktuuriinstituudi peadirektor Peeter Raudsepp.

Mida siin jõhkrat on, kui kulud ikkagi kasvavad ja kasvavad poole kiiremas tempos kui on majandusprognoosi kasvutempo,“ kommenteeris Raudsepp.

Tema sõnul oleme majanduse juba üsna ülemaksustanud ja palju võimalusi tulevikuks enam ei ole. „Võib-olla varamaks tuleb kunagi jutuks,“ lisas ta.

Kui kulud kasvavad miljardi jagu, siis oleks majanduseksperdi hinnangul vaja suuremat sekkumist. Selles, kust täpselt ja kuidas kärpida, Raudsepp oma sõna sekka öelda ei soovinud, märkides, et see on poliitiliste kokkulepete teema.

Omaette teema on Raudsepa sõnul poliitikute suust kõlanud maksurahulubadus. „Kuid mis rahu see on? Maksu kehtestajatele võib olla rahu saabunud, aga nemad, kes maksu maksma hakkavad, tarbijad ja ettevõtjad, hakkavad oma ellujäämise eest võitlema. See nüüd rahu ei ole.“

ERRi lugu saab pikemalt lugeda siit.

Juhi kriitiline sõnavõtt pälvis tähelepanu

Raudsepp on Eesti majandusolukorra teemal viimasel ajal palju sõna võtnud. Üks kõige teravam arutelu tekkis nimelt sellest, kui ta ühel pressikonverentsil mainis, et Eesti on liikumas viie kalleima riigi hulka. „Loomulikult oleme oma hindadega väga kallid, kui võrrelda meie sissetulekute taset. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oleme toiduainete hinnatasemelt 109 protsenti, Soome 110, Rootsi 105 protsenti. Ehk oleme praktiliselt Soomega samal tasemel ja kuulume Euroopa top 10 riigi hulka,“ tõdes toona Raudsepp.

Ta lisas, et garderoobikaupade osas on asi palju hullem: nii riiete kui ka jalatsite hinnatase on 117 protsenti EL-i keskmisest ja sellega oleme EL-i top kolme hulgas. „Nii liigume ka tulevikus. Siin saab olema oluline mõju uutel rakendatavatel maksudel, sealhulgas uuel käibemaksumääral. Kuhu me liigume? Me liigume Euroopa viie kallima riigi suunas,“ ütles konjunktuuriinstituudi juht.

Selline väljaütlemine ei sobinud teps mitte peaminister Kristen Michalile ega rahandusminister Jürgen Ligile. „Ma tahaksin väga üle rõhutada, et konjunktuuriinstituudi asi ei ole majandust kogu aeg alla rääkida ja seejärel uurida, et kui alla ta läks. See on praegu niimoodi juhtunud, et on käidud riigikogus seda juttu ajamas. See paradigma muutus on täiesti totaalne. Ammugi ei ole konjunktuuriinstituudi asi poliitilist konjunktuuri kujundada ja siis uurida ja öelda, et vot nüüd on lahendus selles,“ sõnas Ligi.