Uus tüliõun. Kaubandus- ja tööstuskoda: alkoholiaktsiisi ei tohi tõsta kaks korda aastas

Eesti kaubandus-tööstuskoda hoiatab, et valitsuse täiendavad aktsiisitõusud võivad kaasa tuua oodatust väiksema maksulaekumise ning hoogustada piirikaubandust.

Kui eelmine valitsus leppis kokku, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstetakse järgmistel aastatel 5-protsendiliste sammudega, siis praegune võimuliit vaatas selle otsuse ümber. Koalitsioonikõnelustel lepiti kokku, et 2025. aastal ja 2026. aastal tõusevad alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrad aastas 10 protsenti. Selle tulemusena ootab järgmisel aastal ees kaks aktsiisitõusu: 5-protsendiline tõus 1. jaanuaril ning 5-protsendiline tõus 1. juunil. 2026. aastal tõstetaks aktsiise kohe jaanuaris 10 protsenti.

Eesti kaubandus-tööstuskoda on plaani suhtes kriitiline. Ettevõtjate esindusorganisatsiooni sõnul ei ole eelnõu seletuskirjas olev mõjuanalüüs piisavalt kvaliteetne, et õigustada nii järsku tõusu. „Kui arvestada kõrget inflatsiooni, kõiki tulevasi maksutõuse (sh käibemaksu tõus) ning piirikaubanduse mõju, näeme, et ei ole mõistlik aktsiise rohkem kui 5% aastas tõsta,“ selgitab koda oma seisukohta.

Koda hoiatab, et suur aktsiisitõus võib hoogustada piirikaubandust Läti suunal, kuna aktsiisimäärade vahe lõunanaabritega paisuks liialt suureks. „Eelnõu kohaselt tõuseb näiteks õlleaktsiis Eestis 17,83 euroni, Lätis plaani kohaselt 9,8 euroni,“ toob koda välja.

Kuigi ministeerium on hinnanud piirikaubanduse mõju väikeseks, leiab koda, et seda ei ole piisavalt põhjalikult analüüsitud. „Kui arvestada eelnõu seletuskirjas välja toodud tegureid, mis aktsiisilaekumist mõjutavad: üldise tarbimise vähenemine keskmiselt 5%, turistide ostude langus, ette varumine ja piirikaubanduse mahu kasv umbes 22%, siis jääb arusaamatuks, kuidas aktsiisilaekumine oluliselt suureneb 2026. aastal,“ märgib koda.

Tagasiside andmiseks jäi 3 tööpäeva

Kaubanduskoda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku jätta ära 2025. aasta 1. juuliks kavandatud 5-protsendilised aktsiisitõusud, hinnata viimaste aastate aktsiisitõusude mõju riigieelarvele ning koostada põhjalikum analüüs, kas ja millises ulatuses on mõistlik tõsta aktsiise 2026. ja järgnevatel aastatel. „Toetame lahendust, et aktsiisitõusud on pikalt ette teada, kuid me ei pea mõistlikuks ilma kaalukate põhjusteta muuta varasemalt kokku lepitud aktsiisitõuse,“ rõhutab koda.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas juhib ettevõtjate esindusorganisatsioon ka tähelepanu, et eelnõule tagasiside andmiseks jäeti liiga vähe aega. Eelnõu saadeti kooskõlastusringile reedel, 13. septembril, ent vastust paluti juba 18. septembriks. „See tähendab, et huvigruppidele anti aega eelnõuga tutvumiseks ja oma arvamuse kujundamiseks vaid 3 tööpäeva,“ märgib koda oma kirjas.

Koja hinnangul ei ole nii lühike aeg piisav, et konsulteerida oma liikmetega ning anda eelnõule põhjalikku tagasisidet. „Nii lühike tagasiside andmise aeg tekitab tunde, et ministeerium ei soovigi sisulist tagasisidet, vaid kiiresti muudatused läbi suruda,“ seisab kirjas.