Taristuehitajad: riigipoolse teehoolderaha vähendamine on lubamatu
(30)Riigiteede hooldamiseks ette nähtud raha on juba sel aastal kärbitud ning järgmiste aastate riigieelarve strateegias väheneb see summa Transpordiameti andmetel veelgi. Mainitud dokumendis on muuhulgas kirjas, et teede korrashoiukulude vähendamine võib kaasa tuua vajaduse teede seisundi nõuete alandamiseks.
Veel kehtivas teehoiukavas oli tänavu riigiteede hooldamiseks esialgu ette nähtud 47 miljonit eurot, kuid see vähenes aasta jooksul 45 miljoni euroni. Transpordiameti andmetel on järgmise aasta riigieelarve strateegias riigiteede hooldamiseks vaid 40 miljonit eurot.
Viide teede seisundi nõuete alandamisele on kirjas 2025-2028 riigieelarve strateegias ning seda on ERRile antud intervjuus juba tõdenud ka Transpordiamet. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on valitsuse poolsel teehoolde vahendite vähendamisel kaugelt suurem mõju Eesti teedevõrgu seisukorrale ja riigile endale, kui poliitikud ise tunnistada tahavad. „Valitsuse otsuste tulemusel halveneb meie teede olukord lähiajal märgatavalt ja see toob juba mõne aasta pärast kaasa palju suurema rahavajaduse säilitamaks riigiteid olemasolevas seisundis,“ nentis Trei.
250 miljoni euro asemel on vahendeid 93,4 miljonit
„Samas on heas korras teedevõrgul oluline mõju nii regionaalarengule, inimeste turvalisusele kui majanduse kasvamisele laiemalt.“
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks riigiteede võrgu säilitamiseks tagada selle meetme rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid tänavu on selleks ette nähtud veel kehtiva Teehoiukava kohaselt vaid 93,4 miljonit eurot, millest 45 miljonit kasutatakse teede hooldeks ning järgmisel aastal 107 miljonit eurot ehk rohkem kui kaks korda vähem vajaminevast. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu jätkuv vahendite puudus jõudnud praeguseks staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast peaks riigimaanteede hoidu ehk säilitamiseks ja arendamiseks kokku suunatama vähemalt 450 miljonit eurot.
Üheselt on selge, et riigiteede taastus- ja säilitusremondiks pole piisavalt vahendeid. Tänavu oli taastusremondi tegemiseks ette nähtud 8,4 miljonit eurot. Arvestuslik taastusremondi aastane vajadus on praeguseks üle 200 kilomeetri varasema 150-200 km asemel. Tänavu oli plaan teha eraldatud vahendite ulatuses sellest mahust 79 km ehk 40 % vajaminevast. „See tähendab, et teede katete vananemine jätkub ning iga mitte õigeaegselt investeeritud euro võib tulevikus kaasa tuua kordades suuremad kulud,“ selgitas Trei.
Teekatete vananemist näitavad juba ka Transpordiameti iga-aastased teede seisundi mõõtmised - tasasuse paranemine on peatunud ning roobaste keskmine sügavus ja defektidega teekatete lõikude arv on suurenenud. Sellised lõigud on selge oht inimeste eludele, muutes eriti ebaturvaliseks möödasõidud.
Positiivse nüansina tõi Trei välja täiendavate investeeringute tegemise Päädeva-Konuvere ja Värska-Ulitina teelõikude ehituse jaoks. Päädeva-Konuvere objekti ehituse kogumaksumus on ca 80 miljonit eurot, millest pool tuleb Euroopa Liidust.
Eestis on riigiteid 2024. aasta alguse seisuga 17 000 kilomeetrit. Riigiteede seisund paranes kuni aastani 2021, kuid nüüdseks on paranemine seiskunud ning arvestades rahapuudust ootab ees teekatete kvaliteedi kiire langus. Ka Soomes vähenesid eelmisel aastakümnel pidevalt teehoiu investeeringud. See tõi kaasa olukorra, kus halvas seisundis riigiteede kilomeetrid viimase 12 aastaga kolmekordistusid.