Allan Martinson: Tech Tour annab Eesti tehnoloogiaidudele kasvamiseks erakordse võimaluse
3.-4. oktoobril jõuab esmakordselt Eestisse Euroopa suurim tehnoloogiaettevõtjate ja -investorite kogukond Tech Tour.
Eksklusiivne rahvusvaheline üritustesari viib valdkonna tippinvestorid kokku süvatehnoloogia- ja kaitsetööstuse ettevõtetega. Sündmuse tõi Eestisse EIS eesotsas Startup Estonia ja välisinvesteeringute keskusega, ent sarnase ürituse korraldamise idee autoriks võib pidada hoopis Asutajate Seltsi presidenti Allan Martinsoni, kellega ürituse teemadel lähemalt juttu teeme.
Juba järgmisel nädalal leiab Tallinnas esmakordselt aset investorite ja iduettevõtete kohtumine „Tech Tour Deeptech ja Defence“. Mille poolest see sündmus tähelepanuväärne on?
Tech Touri sündmustel osalemine on minu jaoks isiklikult väga tähenduslik olnud. Tegu on väga põneva formaadiga. Kui alustasin oma karjääri riskikapitali valdkonnas, siis üsna selles vallas töötamise esimestel kuudel käisin ma ise osalejana Tech Touri sündmusel ja sain väga kiiresti maitse suhu, milline VC elu välja näeb. Lõin seal elukestvaid sidemeid ja sain unustamatu kogemuse. Sündmuse teeb unikaalseks eelkõige asjaolu, et see on niivõrd eksklusiivne – osalema pääseb vaid kutsega, olles läbinud tiheda valikuprotsessi sõela ning kogu sündmus toimub suletud uste taga üsna kinnises ringis.
Milline on täna Eesti iduettevõtete maastik, kas meil on jätkuvalt põhjust uhke olla?
Meie andmebaasis on hetkel kokku umbes 2100 iduettevõtet, mille kombineeritud müügitulu küündib sel aastal kuskil viie miljardi euroni. Neis ettevõtetes töötab ligikaudu 15 500 inimest ja läbi aja on need ettevõtted kaasanud 5 miljardit riskikapitali. Oleme ühe elaniku kohta nende näitajatega Euroopa absoluutses tipus. Nii et kui vaadata neid numbreid Eesti suuruse kontekstis, siis Eesti on jätkuvalt väga võimsalt pildis.
Väga hea on see, et meil ei ole ühte domineerivat iduettevõtet, kes sel maastikul kogu tähelepanu endale haarab – ainuüksi ükssarvikuid on meil kümmekond, sõltub kuidas täpselt lugeda. Aga ka seal ei ole ühte väga tugevalt esile kerkivat sektorit. See on majanduse vaatest väga tervitatav. Vast kõige silmapaistvam segment meie idude seas on B2B äritarkvara loojad, selles sektoris on meil tõesti arvukalt keskmise suurusega ettevõtteid. Aga ka süvatehnoloogia ja kaitsetöös, mis on toimuva sündmuse fookuses, on Eesti trumbiks – meil on umbes mõnisada süvaidu ja sadakond kaitsesektori ettevõtet.
Eks kogu meie idusektor sai ikkagi alguse Skype asutamisest, ligikaudu 200 ettevõtet on ainuüksi Eestis sündinud Skype järellainetusena ja me räägime juba umbes neljast ettevõtete põlvkonnast, mis selle jälgedes Eestis kasvamas on. Skype mõju ei saa kindlasti alahinnata, see on jätkud kogu meie ökosüsteemi väga sügava ja kaaluka jälje.
Kuidas nii väikesel riigil nagu Eesti on idufirmade maailmas õnnestunud nii tugevaks tegijaks kasvada?
Nõrkusest võib saada tugevus – ja miski, mida on raske jäljendada. Eesti on üliväike ja ainult koduturul märkimisväärset äri üles ehitada ei saa. Eestis ei ole meil sellist luksust nagu näiteks Poolas, Prantsusmaal või Saksamaal, kus ettevõtjad saavad oma koduturul ehitada väga elujõulise, eduka ja suure äri. See tähendab, et enamik meie alustavatest ettevõtjatest vaatavad esimesest päevast alates maailmaturu poole. Eestlastena oleme ju ülimalt pragmaatilised ja nutikad, saavutades vajadusel ka piiratud ressurssidega palju. Näiteks Bolt - mitmekordne ükssarvik, kuid palju tõhusam kui näiteks suured Ameerika ükssarved. Ja ettevõtet juhitakse ikka nagu idufirmat – ülimalt tõhusalt. Selle kõrge efektiivsuse tulemusena näeme Eestis seda, et tegelikult kukuvad läbi väga vähesed. Võib-olla kulub selleks 10 aastat, aga lõpuks teevad nad exiti või muu läbimurde. See on äärmine visadus, kangekaelsus ja ilmselt on see seotud meie töökultuuriga.
Kui rääkida lähemalt süvatehnoloogia- ja kaitsetööstuse potentsiaalist, siis mis seisus siin oleme?
Süvatehnoloogial on pikem ajalugu, aga kaitsetehnoloogia on suhteliselt uus, moodustades loodava väärtuse ja tööhõive vaatest Eesti startup-ökosüsteemist endiselt väikese osa. Tõenäoliselt on meil umbes 150 süvatehnoloogia ettevõtet ja ligi 100 kaitsetehnoloogia ettevõtet, sealhulgas mõned neist kattuvad.
Süvatehnoloogia ja kaitsetehnoloogia on võrreldes näiteks B2B tarkvaraga palju keerukamad. Kui ma täna vaatan süvatehnoloogia ettevõtteid ja eriti kaitsetehnoloogia ettevõtteid, siis paljud asutajad on väga edukad asutajad teistest tööstusharudest. Ja nad on juba edukad, sest nad toovad endaga kaasa tehnoloogiaorganisatsioonide loomise kogemuse ja tooteteadmised, teadus- ja arendustegevuse oskused, raha kogumise oskused ja nii edasi. Seetõttu olen ma väga optimistlik – meil on tõesti tugev vundament.
Ma näen, kuidas inimestele meeldib rünnata uusi probleeme ja teha seda suure visadusega. Kahe aastaga ei saa süva- ega kaitsetehnoloogias midagi ära teha – tegeliku väärtuse kasvu saavutamiseks kulub viis või kümme aastat. Mina ise kuulun praegu varjatud kaitsetehnoloogia ettevõtte juhtkonda – muudan maailma turvalisemaks. Väga vähe on valdkondi, kus saab tunda sellist rahulolutunnet nagu kaitsetehnoloogia alal töötades, sest tead, et astud väikeseid samme oma kodu ja riigi kaitsmiseks.
