Uuring: rohkem kui kolmandik eestlastest kardab, et kogunenud rahast pensioniks ei piisa

Luminori tellitud uuringu kohaselt tunnevad võrreldes teiste Balti riikidega just eestlased ennast oma tuleviku ja pensioni osas kõige kindlamalt. Sellegipoolest on suur osa neid, kes kõhklevad, kas kogutud säästudest heaks vanaduspõlveks ikkagi piisab ning hinnakasv tekitab tunde, et kogutud raha kaotab ajaga oma väärtuse.

Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 65% eestlastest tunneb, et pensionile jäädes on nende rahaline seis väga hea või pigem hea. Leedus vastas samamoodi 57% ning Lätis 58% vastanutest. „Optimistlikule vaatele tuleviku osas on kindlasti kaasa aidanud Eesti inimeste kasvav rahatarkus. Seda näitab ka huvi investeerimise vastu, mis lisaks pensionisammastele on eestlaste seas väga populaarne tulevikuks kogumise võimalus. Võrreldes Läti ja Leeduga tegeleb investeerimisega meil kaks korda rohkem inimesi,“ sõnas Luminori pensionide fondijuht Vahur Madisson.

Paraku on väga suur osa elanikkonnast siiski kõhkleval seisukohal, kas kogumise pingutustest piisab ning mida toob endaga kaasa hinnatõus ning jätkuvalt kesine majanduse seis. Uuringu kohaselt on 36% eestlastest oma tuleviku pärast mures ja arvatakse, et pensioniks kogutud rahatagavara on liiga väike. Lätis ja Leedus on ebakindlus veelgi suurem – sealsetest elanikest ei ole oma säästude piisavuses kindel vastavalt 42% ja 44% inimestest.

Madissoni arvates süvendavad Eesti inimeste ebakindlust nii tõusvad maksud, inflatsioon ning osadel ka II pensionisambast loobumine. OECD uuringu järgi hakkab eestlane pensioniikka jõudes saama pensioni kõigest 34,4% oma töötasust. Ehk kui iseseisvat panust säästude kogumisse ei ole, on väga keeruline luua omale mugavat ja muretut pensionipõlve.

Need uuringule vastajad, kes pensioniks raha ei kogu, tõid selle põhjusena peamiselt välja inflatsiooni. Lausa 39% säästudeta eestlastest leiab, et kogumiseks pole põhjust, sest kuni pensionile jäämiseni väheneb hinnatõusu tõttu raha väärtus.

„Kuigi selline inflatsioon, mida me mõnda aega tagasi nägime, võib tekitada lootusetu tunde, ei tohiks rahatagavara kogumist kindlasti selle tõttu ära jätta. Üks võimalus on investeerida varadesse, mis ajalooliselt on keskpikas perspektiivis pakkunud kaitset inflatsiooni vastu, nagu aktsiad ja kinnisvara. Kui ostukorv muutub rahas kallimaks, siis kipuvad kallinema ka aktsiaturud ja kinnisvara. Aktsiaturud seetõttu, et firmad suudavad inflatsiooni oludes küsida toodete ja teenuste eest kõrgemat hinda ja ehitushindade kallinemine toetab kinnisvara. Kõige olulisem on aga olla oma säästude kogumises järjepidev, et hajutada ostusid ajas ning saada kasu pikaajalisest turu hinnakasvust,“ selgitas kogumise tähtsust Luminori pensionide fondijuht.

Rahakogujate seas on kõige populaarsem säästude kasvatamise põhjus soov pensionieas ise rahaliselt toime tulla. See motiveerib 64% eestlastest ning tulemustelt teine motivatsiooniallikas on soov vältida vanemas eas töö tegemist ehk plaan on elada kogutud rahasummadest, mille poole püüdleb 44% vastanutest. Lisaks toodi välja ka unistus jõukast vanaduspõlvest, mis motiveerib 40% vastanutest. Need motivatsiooniallikad on uuringu põhjal igas Baltikumi riigis kõige populaarsemad.

„Rahatagavara olemasolu ja mitmekesised investeeringud aitavad luua kindlustunnet ja paremaid võimalusi pensionieaks. Seetõttu on enda panuse andmine väga oluline ning iga väiksemgi samm aitab tulevikuks paremini valmistuda,“ sõnas Madisson.

Luminori tellitud uuring viidi läbi Balti riikides 2024. aasta aprillis koostöös uuringuagentuuriga Norstat, küsitledes 3015 vastajat vanuses 18–65 aastat.