Soomlaste tööheaolus on murettekitavaid märke, kirjutab Ilta-Sanomat. See väide tuleneb Soome Töötervishoiu Instituudi ajakirja uuringutulemustest, mis kandis nime: „Kuidas Soomel läheb?“. Kui 2019. aastal oli tööst väsinud 6 protsenti vastanutest, siis tänavu suvel kogutud andmetes oli see osakaal juba 10 protsenti.
„Tõenäoliselt võib kurnatud inimene veel tööl käia, kuid tal on pidevalt läbipõlemisnähud. Tööl ellujäämiseks peab ta veelgi rohkem pingutama ja selle all kannatab ka kogu ülejäänud elukvaliteet,“ ütleb Soome töötervishoiu instituudi eriteadur Janne Kaltiainen pressiteate vahendusel.
Uurimisrühma hinnangul on suurenenud tõenäoline läbipõlemine, eriti eesliini- ja juhtivatel kohtadel. Võrreldes pandeemiaeelse ajaga on see arv kolmekordistunud.
„See suundumus tuleb peatada. Muutused töös on viimastel aastatel esitanud juhtidele uutmoodi väljakutseid. Samas märkame, et juhtide optimism enda töö tuleviku suhtes on nõrgenenud. Oluline on, et ka juhid saaksid oma tööks piisavat tuge,“ ütleb Kaltiainen.
Samuti on alla 36-aastastel noortel kaks korda suurem tõenäosus läbipõlemiseks kui enne koroonapandeemiat 2019. aastal. Läbipõlemise sümptomitest on kõige levinumad eelkõige kognitiivsed häired ja küünilisus tööl. Need häired esinevad sagedamini kaug- ja hübriidtöö puhul kui inimestel, kes töötavad ainult kontoris.
„Pool Soome tööealisest elanikkonnast kiidab kaugtöö paindlikkust. Kaugtöö tugevus seisneb vähenenud töökoormuses, mis säästab pendelrännaku aega. Seda tuleks vaadelda kui tööheaolu tõusu ja paljude kaugtöötajate subjektiivne kogemus on olnud positiivne,“ ütleb töötervishoiu instituudi teadurprofessor Jari Hakanen.
