Pank selgitab: mis saab kodulaenust töökaotuse või rahaliste raskuste korral?

Töökaotus või finantsprobleemid tihtipeale ei hüüa tulles ning keerulisse olukorda sattunud inimese jaoks on igakuised rahalised kohustused suur stressiallikas. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane räägib, millised on laenuvõtja võimalused töökaotuse või rahalisete raskuste korral.

„Selleks, et elu tormituulte kätte jäädes rahalisi raskusi vältida, tuleb esmalt mõelda ennetusele. Esimene soovitus on tekitada endale kolme kuni kuue kuupalga suurune rahatagavara ning hoida seda eraldi säästukontol, mida vajadusel kohe kasutada saaks. Eesmärk võiks olla kõrvale pandud raha abil vähemalt pool aastat hakkama saada ning seda just argikulude vaatest, mitte sedavõrd reisimist või muid kulukaid tegevusi arvestades,“ ütles Rebane.

Rebane lisas, et enamasti on pool aastat piisav aeg uue stabiilse töökoha leidmiseks, kuid loomulikult on ka erandolukordi. See puudutab eelkõige neid inimesi, kes töötasid näiteks raskustesse vajunud sektoris. Ta nentis, et olukord, mille puhul korralik säästupuhver otsa lõppeb, on pigem harv nähtus ja eelkõige satuvad rahalistesse raskustesse ikkagi need, kel puhver oli liiga väike või puudus sootuks.

„Kui inimene juba teab, et tal võivad raskused tekkida või need on juba tekkinud, tasub kindlasti ühendust võtta pangaga. Mida varem ühendust võetakse, seda parem on võimalus, et leitakse üheskoos lahendus, kuidas keeruline aeg üle elada. Näiteks on võimalik teatud juhtudel muuta tagasimaksegraafikut, pikendada laenulepingut või võtta maksepuhkust,“ kirjeldas ta.

Rebase sõnul on oluline meeles pidada, et maksepuhkuse korral saab leevendust põhiosalt, kuid intressimakseid tuleb siiski jätkata. Ühtlasi tuleb arvestada ka sellega, et maksepuhkuse järgsed edasilükatud kuumaksed jaotatakse vastava järelejäänud perioodi peale, mis tähendab, et igakuine tagasimakse tulevikus ka mõnevõrra suureneb. Enne maksepuhkuse küsimist on alati soovitatav tulla tasuta konsultatsioonile, mis võimaldab olukorda hoolikalt hinnata ja võimaliku parima lahenduseni jõuda.

„Kindlaim viis ootamatute olukordade kaitseks on kindlustus. Näiteks töökaotuse puhul tuleb suureks kasuks laenumaksekindlustus, millega on võimalik tagada töökaotuse korral hüvitise väljamaksmine kuni 11 kuu jooksul. See kindlustus toimib ka erinevate pikemat ravi vajavate vigastuste korral, aga ka näiteks lapse pikaajalise haigestumise puhul, pakkudes pere-eelarvele tuge seni, kuni rahaline olukord paraneb,“ selgitas Rebane.

Ta lisas, et kui lahkunute korral räägitakse enamasti varade ja säästude pärimisest, siis tegelikult jäävad pärijate kanda ka võlad. Just seetõttu võtavad laenajad tihti ka elukindlustuse, sest see võimaldab ootamatute juhtumite korral perel laenu osaliselt või täielikult katta.

„Raskustesse sattumine on inimlik ning selle pärast ei tasu piinlikust tunda panga ega ka lähedaste ees. Kõige olulisem on enda muredega mitte üksi jääda, kindlasti tasub pidada nõu oma panga laenuspetsialistiga, kellega üheskoos sobivaid lahendusi leida. Ühtlasi võib finantsilisi ja emotsionaalseid pingeid toonud olukord avaldada negatiivset mõju vaimsele tervisele, mistõttu innustan inimesi elu keerdkäikude ja vajaduse korral ka näiteks psühholoogilist abi otsima,“ ütles Rebane.