Alternatiivne kaubanduskokkulepe allkirjastati esimesel Pakistani–Venemaa kaubandus- ja investeerimisfoorumil Moskvas. Venemaa riikliku meediaväljaande TASS andmetel on esimene Venemaa ettevõte, kes seda mehhanismi kasutab, Astarta-Agrotrading. Antud firma tarnib Pakistanile kikerherneid ja läätsi. Pakistani Meskay + Femtee Trading Company tarnib vastutasuks Venemaale hoopis mandariine ja riisi.

Lepingu tingimuste kohaselt ekspordib Venemaa 20 000 tonni kikerherneid ja Pakistan tarnib samaväärse koguse riisi. Teine leping näeb ette, et Venemaa saadab 15 000 tonni kikerherneid ja 10 000 tonni läätsi ning vastutasuks saab 15 000 tonni mandariine ja 10 000 tonni kartulit.

Pakistani kaubandusministri asetäitja Nasir Hamidi sõnul loodi bartersüsteem vastastikuste makseraskuste tõttu.

Sama tehti Nõukogude Liidu ajal

Kuigi rahalisi tehinguid kontrollitakse üha enam Venemaa vastu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu, pakub barterkaubandus ettevõtetele võimalust vältida komplikatsioone, vahetades kaupu otse ilma pangamakseteta. Sellised tehingud aitavad vältida sanktsioone järgivate järelevalveorganisatsioonide tähelepanu.

See ei ole Venemaa esimene katse kasutada barterkaubandust makseküsimuste lahendamiseks. Augustis teatas Reuters, et Venemaa on pidanud Hiinaga läbirääkimisi eelkõige metallide ja põllumajandustoodete kohta. See projekt pole veel aga tuult tiibadesse saanud.

Enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist olid Pekingi ja Moskva vahel barterlepingud tavalised ja need jätkusid ka 1990. aastatel.

Mais pidasid Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina president Xi Jinping kolmepäevase tippkohtumise, kus arutelude keskmes oli USA kehtestatud sanktsioonide vastu võitlemine.

Peale bartertehingute töötavad Venemaa ja Hiina ka BRICS Bridge’i maksesüsteemi loomise kallal. Arenevad turud on üldiselt huvitatud alternatiivse maksesüsteemi loomisest, kuigi see ei valmi enne 2028. aastat.