Eesti paneb arenguriikide kliimapoliitika arendamisse 800 000 eurot

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) rahastas kokku viit projekti, mis viiakse ellu Keenias, Tansaanias, Moldovas, Gruusias ja Armeenias kokku üle 800 000 euroga.

Keskuse teatel aitavad projektid arenguriikides kasutusele võtta uudseid reoveepuhastuslahendusi, ennetada metsatulekahjusid, edendada taastavat põllumajandust ning tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.

KIKi arenguriikide projektikoordinaator Ööle Janson väljendas heameelt, et Eesti ettevõtted koostöös kolmanda sektori ja ülikoolidega soovivad kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele ning nendega kohanemisele arenguriikides. „Juba kuuendat aastat julgustame Eesti ettevõtteid oma uusi rohetehnoloogilisi lahendusi viima ka arenguriikidesse, et aidata vähendada fossiilkütuste kasutamist ja suurendada keskkonnahoidlikkust,“ sõnas Janson.

Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgase sõnul aitab arenguriikide toetamine selliste projektide kaudu lisaks kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjuga kohanemisele oluliselt kaasa ka Eesti roheinnovatsiooni arengule.

„Toetades Eesti ettevõtete ja teadusasutuste lahenduste viimist rahvusvahelisele areenile, loome uusi võimalusi nii meie rohetehnoloogia ekspordiks kui ka koostööks arenguriikide partneritega. See võimaldab Eestil olla nähtav ja tunnustatud partner globaalse kliimapoliitika kujundamisel ning edendab samal ajal keskkonnahoidlikke ja innovaatilisi lahendusi meie majanduses,“ ütles Remmelgas.

Kes raha said?

Tartu ülikool sai toetust 200 000 eurot, et rajada Keenias Nairobi linnas asuvasse Kenyatta ülikooli reoveepuhastussüsteem. Reoveepuhastuses hakatakse kasutama annammoksibaktereid, mis aitavad vähendada reoveepuhastuses tekkivaid kasvuhoonegaase ja lämmastiku ning fosfori hulka puhasti väljavoolus.

Falconers OÜ sai 160 000 eurot metsapõlengute ennetamise seiresüsteemi juurutamiseks Tansaanias. Seiresüsteem aitab monitoorida metsaseisundit ja tuvastada tuleohtlikke alasid, eesmärgiga kaitsta inimelusid, ennetada metsade ja elurikkuse hävimist ning vähendada põlenguga kaasnevat õhusaaste

Enerhack OÜ sai toetust summas 55 974 eurot, et Moldovas tõsta teadlikkust energiatõhususest ja taastuvenergiast. Projektiga korraldatakse koolitusi ja seminare kohalikele elanikele, valdkonna spetsialistidele ja ametnikele, et õpetada neile praktilisi oskusi energiasäästlike meetodite ja taastuvenergia kasutamise teemadel.

MTÜ Eesti kõllumajandus-kaubanduskoda aitab Gruusia põllumajandussektoris juurutada taastava põllumajanduse praktikaid. Projekti on kaasatud 70 Gruusia farmerit, kes saavad praktikad oma põldudel kasutusele võtta. Taastav põllumajandus aitab suurendada mulla bioloogilist mitmekesisust, parandada mullatervist ja muldade süsiniku sidumise võimet ning seeläbi vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Projekt sai toetust summas 189 803 eurot.

MTÜ Eesti Pagulasabi aitab kaasa veesäästliku põllumajanduse, komposteerimise ja päikeseenergia arendamisele Armeenias. Koostöös Eesti Maaülikooliga rajatakse kolme Tavushi piirkonna kooli juurde hüdropoonilise süsteemiga kasvuhooned, komposteerimisjaamad ning sadevee kogumise, filtreerimise ning kasvuhoonete kastmisvee taaskasutussüsteemid. Lisaks paigaldatakse koolide juurde päikeseenergiajaamad, et hoida süsteeme töös. Projekt sai toetust summas 199 903 eurot.

Kuue aasta jooksul on Eesti riik toetanud arenguriikides 33 projekti üle 5 miljoni euroga. Varasemad projektid on ellu viidud või veel ellu viimisel Ukrainas, Bangladeshis, Gruusias, Keenias, Tansaanias, Rwandas, Ugandas, Namiibias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Costa-Rical, Grenadas, Kasahstanis ja Aserbaidžaanis. Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitavad arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel, kuna arenenud riigid on peamised kliimamuutuste põhjustajad, samal ajal kui arenguriigid kannatavad kliimamuutuste tõttu enim. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud panustada igal aastal rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse.

Toetusraha tuleb kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemi vahenditest ja toetusmeetme töötas välja kliimaministeerium.