Eamets: augustikuu tulemused näitasid, et töötlevas tööstuses on jätkuvalt rasked ajad

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta augustis püsivhindades 6% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal.

Täna avaldatud tööstuse kogutoodangu statistikat vaadates on selge, et augustis tööstussektoris veel mingit elavnemist ei ole toimunud. Kokku vähenes tööstuse mahuindeks augustis 6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Mahuindeks näitab reaalset tööstuse toodangumahtude muutust, st rahalisi näitajaid on korrigeeritud tootjahinnaindeksiga. Nii nagu reaalse SKP puhul, ei arvesta me muutusi, mis tekivad hindade tõusust.

Eelmise aasta augustis oli tööstuse mahuindeksi langus koguni 10%. Seega on trend selgelt jätkuvalt allapoole. Keerulised ajad on jätkuvalt puidutöötlemises, kus langus oli koguni 14,4%. Nii kaua kui kinnisvarasektor ja ehitus Rootsis uut hoogu sisse ei saa, ei ole ka lootust, et meie puitmajade tootjatel ning mööblitootjatel kergemaks läheb. Midagi ei ole teha – meie töötlev tööstus on ekspordile suunatud, 67% tööstuse toodangust läks eksporti.

Suuremad lootused ongi järgmise aasta peal. Rootsi majandus eeldatavasti taastub järgmisel aastal päris hästi, see toob ekspordituru tagasi mitmele töötleva tööstuse valdkonnale nagu masinaehitus, elektriseadmete tootmine ja elektroonika. Soomes kiiret kasvu järgmisel aastal veel ei oodata.

Mööblitööstus ootab samuti Skandinaavia taastumist, lisaks oodatakse ka kohaliku ehitusturu elavnemist. Puitmajade tootmisega on keerulisem, sest konkurents on kasvanud, tööjõu kulud ja teised tootmissisendid on kiiresti kasvanud. Osa tööjõust on siirdunud teistesse ettevõtetesse. Sellises olukorras endiste positsioonide taastamine Skandinaavia turul on väga keeruline.

Tänaste prognooside järgi oodatakse järgmisel aastal Rootsis 2,5% majanduskasvu ja Soomes 1,2% kasvu.

Kui hinnata tööstuse kui valdkonna perspektiivi lähiaastatel, siis Eesti peaks senisest veelgi jõulisemalt investeerima kodumaise kaitsetööstuse arengusse. Tänu Ukraina sõjale on turul väga suur rahuldamata nõudlus, samas on Eestil selgelt olemas kompetentsid teatud laadi kaitsetoodangu valmistamiseks. Pean silmas robotite ning droonide valmistamisega seotud valdkondi. Julgeoleku vaates on ilmselt oluline tootmise hajutamine üle Eesti, aga eks siin tuleb nõu küsida julgeoleku-, mitte majanduse ekspertidelt. On ka päris selge, et Eestis ei saa arendatav tööstus olla väga kapitali- ja tööjõumahukas, sest selleks ei ole meil lihtsalt piisavalt vahendeid ja tööjõudu. Lisaks suurendab investeerimisriske lähedus Venemaaga.