Leedu laseb välja kaitsevõlakirjad, mis on mõeldud rangelt vaid riigikaitse rahastamiseks

Leedu asub pakkuma oma kodanikele võimalust panustada riigi kaitsevõimekusse läbi kaitsevõlakirjade ostmise, vahendab Leedu Delfi.

Alates 10. oktoobrist saavad Leedu elanikud osta spetsiaalseid võlakirju, mille tulu suunatakse eranditult riigikaitse projektide rahastamiseks.

Erinevalt Eestis hiljuti välja antud võlakirjadest, mille abil võib katta riigi kulusid laiemalt, on Leedu kaitsevõlakirjad sihtotstarbelised, st neid saab kasutada vaid riigi kaitsevõime suurendamiseks.

Leedu rahandusminister Gintarė Skaistė sõnul on see täiendav võimalus, kuidas eraisikud ja ettevõtted saavad panustada riigi julgeolekusse. „Inimesed ja ettevõtted saavad laenata riigile raha kaitsevajadusteks soodsamatel tingimustel, kui riik seda finantsturgudelt laenates teha saaks,“ selgitas minister.

Kaitsevõlakirjade intressimäär on vaid 2%, mis teeb sellest riigi jaoks soodsama rahastamisallika võrreldes laenamisega finantsturgudelt. Võlakirjaprogrammi eesmärk on võimaldada Leedul teha kaitseinvesteeringuid taskukohasemalt.

Finantseksperdid suhtuvad algatusse positiivselt, kuid rõhutavad, et see on pigem sotsiaalne investeering kui tulutoov rahapaigutus. „See on hea algatus, kuid ma pole kindel selle populaarsuses,“ märkis Šiauliai panga varahaldusettevõtte juht Vaidotas Rūkas.

Rūkas lisas: „Toetan igasugust algatust, mis tugevdab Leedu iseseisvust ja sõjalist valmisolekut. Me ei tea, milline algatus on kõige edukam ja parem, kuid parem proovida kui mitte midagi teha.“

Finantsekspert Ekaterina Govina jagas samuti positiivset hinnangut, märkides, et võlakirjade sihtotstarbeline kasutus võib meelitada rohkem investoreid. Tema sõnul võib rahva huvi kaitsevõlakirjade vastu olla suurem kui tavapäraste riigivõlakirjade puhul, mida on väikeinvestor tänavu saanud soetada üle 3-protsendilise kupongimääraga.

Erinevalt Eesti kaitsevõlakirjadest ei saa Leedu kaitsevõlakirjadega kaubelda järelturul ehk börsil. Küll aga on võlakirja omanikul võimalus väärtpaber enneaegselt riigile tagasi müüa.

Samuti ei tähenda 10.–28. oktoobrini kehtiv märkimisperiood, et hiljem enam riigivõlakirju soetada ei saaks – täiendavad emissioonid on kavandatud ka novembrisse ja detsembrisse.