Arendaja: Tallinna uute korterite müüginumbrid on kasvanud

Tavapäraselt mõjutab kolmanda kvartali kinnisvaraturu tulemusi suvine väheaktiivsus ning septembrikuine tehingute arvu kasvuhüpe. Uute kodude müüginumbrid püsisid juulis ja augustis kevadega sarnasel tasemel.

Koos septembrikuise veidi kõrgema müügitulemusega ulatus kolmanda kvartali uute kodude müüginumber 278-ni, mis on pea 10% enam kui möödunud aastal samal perioodil.

„Noored pered soovivad jätkuvalt oma elamistingimusi parendada, langustrendis intressimäärad ja kasvav tarbijakindlus innustab seni ootele pandud ostuotsust tegema,“ selgitab Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.

Septembris sõlmiti Tallinnas maa-ameti mitteametlikel andmetel korteriomandina võõrandatud eluruumidega 717 tehingut, seega tehti kolmandas kvartalis kokku 2145 korteritehingut, mis on 239 tehingut rohkem kui teises kvartalis. Võrreldes möödunud, 2023. aasta kolmanda kvartaliga, oli korterite ostu-müügitehinguid Tallinnas ligi 8% rohkem. Kokku on käesoleval aastal Tallinnas tehtud kolme kvartaliga 5783 korteriomandi eluruumidega ostu-müügitehingut, mis on 9% vähem kui möödunud aastal samal perioodiga.

Tallinna uute kodude müügiarvudes on aga näha väikest tõusu nii eelmise kvartali kui ka möödunud aastaga võrreldes. Uusi kodusid müüdi uusarendusi monitooriva rakenduse Citify andmetel septembris Tallinnas 106, seega kolmanda kvartali uute kodude müügitulemus on 278, mis on 21 rohkem kui teises kvartalis. Kui võrrelda uute kodude kolmanda kvartali müügiarvu möödunud aasta sama perioodiga, siis on tõus olnud 10%. Üheksa kuu kokkuvõttes on uute kodude tehingute arv mullusega võrreldes kasvanud 13%.

„Juba 2023. aasta lõpp näitas tehingute arvu kasvu, mis jätkus ka käesoleva aasta alguses, andes põhjust ettevaatlikuks optimismiks ülejäänud aasta vaates. Siiski ei toimunud kevadel muidu tavapärast sesoonset turu aktiviseerumist ning just uute kodude müüginumbrite arv on püsinud viimastel kuudel väga stabiilne. Ees on neljas kvartal, mis varasematel aastatel on toonud tavapäraselt tehingute arvu kasvu. Selle ootuse realiseerumine määrab ära, millise hinnangu saame anda käesolevale aastale kinnisvaraturul,“ analüüsis Bonava müügijuht turuolukorda.

Keskmine Tallinna korteri ruutmeetrihind oli 4487 eurot

Citify andmetel müüs Tallinnas enim uusi kodusid kolmandas kvartalis Bonava, käesoleva aasta 9 kuu tulemuste põhjal on uute kodude müügiedetabeli eesotsas Bonava, Liven ja Merko. Keskmine Tallinnas müüdud uute korterite ruutmeetrihind oli kolmandas kvartalis 4487 eurot, möödunud aasta samal perioodil oli ruutmeetrihindade keskmine 4265. Kõige rohkem uusi kodusid müüdi kolmandas kvartalis Haabersti linnaosas, kus ka kogu käesoleva aasta lõikes on enim uusi kodusid müüdud, järgnevad Põhja-Tallinn ja Kesklinn. Kõige suurem valik uusi kodusid on hetkel saadaval Kesklinnas – 767.

„Näeme, et u 4200eur/m2 hinnaklassis uute kodude vastu on kogu aasta vältel olnud huvi stabiilne, suuri allahindlusi arendajad ei tee, küll aga pakutakse ostjatele soodustusi hinna sees köökide või parkimiskohtade näol. Sellises hinnaklassis kodu ostetakse 85% juhtudel laenuga, enamasti täies mahus finantseeringuga, mistõttu on jätkuvatelt intressialandustelt oodata mõju ka laenuvõimekuse paranemisele ning sellest tulenevale tehinguaktiivsusele,“ ütles Bonava müügijuht.

Üürikorterite pakkumiste arv on kvartali lõpu seisuga vähenenud u 1350 pakkumisele, aasta alguse ülepakkumise perioodil oli Tallinnas valida ligi 1900 üürikorterit, mis survestas ka üürihindu. Vähenenud pakkumisest tulenevalt on ka pakutavate üürikorterite keskmine hind kevadest saadik tõusnud ning püsib nüüd stabiilselt tasemel, mida nägime möödunud aastal ülepakkumise eelsel ajal.

„Turul tegutsevatel professionaalsetel üürikodude pakkujatel on püsinud üürikorterite täituvus läbi aasta stabiilne, seda ka ajal, kui pakkumiste arv oli enneolematult kõrge. Professionaalse arendaja pakutavad kvaliteetsed uued üürikodud ja sellega kaasnev haldusteenus on Tallinna turul hästi vastu võetud ning näeme, et pikaajaline üürimine muutub järjest populaarsemaks, nii nagu see on ka Põhja- ja Lääne-Euroopas,“ selgitas Laanoja.